Lisatud: 30. aprill 2007

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

30Apr2007 Põllumajanduslik keskkonnatoetus

Keskkonnasõbraliku tootmise (KST) toetuse taotlejad võtavad toetust taotledes endale kohustuse järgmise viie aasta jooksul toetuse tingimusi täita. Need, kes on KST toetust taotlenud juba varasematel aastatel, peavad tänavu kinnitama taotlusvormi esitamisega oma kohustuse jätkamist.

 

Uut KST kohustust saavad sel aastal alustada ainult juriidilised isikud ja FIEd. Seejuures võib toetust taotleda ainult sellise põllu kohta, mis asub põllumassiivil, mis tervikuna asub Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud nitraaditundlikul alal. Keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saamiseks kehtestatud nõudeid peab taotleja täitma kogu oma majandusüksuse nitraaditundlikul alal asuval põllumajandusmaal.

 

Samuti peavad need taotlejad, kes sel aastal KST toetust esmakordselt taotlevad, arvestama, et aastal 2009. peavad nad üle minema keskkonnasõbraliku majandamise toetusskeemile ning sellega sätestatud tingimusi täitma veel järgmised viis aastat.

 

Need taotlejad, kes on KST kohustust alustanud varasematel aastatel, saavad jätkata võetud kohustuste täitmist kogu viie aastase kohustusteperioodi jooksul vastavalt taotlemise hetkel kehtinud tingimustele.

 

Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlemisel kehtib samuti viie aastane kohustusteperiood, mille jooksul taotleja peab täitma kõiki toetuse saamise tingimusi. Sel aastal võetakse vastu uusi taotlusi, kuid ka kõik varasematel aastatel taotlenud põllumehed peavad toetust taotlema tulles kinnitama oma kohustuste jätkamist.

 

Võrreldes aastatel 2004–2006 vastu võetud taotlustega on 2007. aastal toetust saavate isikute ring kitsam, kuna mahepõllumajandus peab olema senisest enam turule orienteeritud. 2007. aastal võivad toetust taotleda vaid füüsilisest isikust ettevõtjad ning juriidilised isikud. Seejuures peab 2007. aastal viieaastase kohustuse võtnud taotleja alates 2008. aastast minema üle arengukava 2007–2013 raames võetavale mahepõllumajandusliku tootmise toetuse viieaastase kohustusele. 2007. aastal võetud kohustus katkeb ning 2008. aastast algab uus viieaastane kohustuseperiood.

 

Olulise muudatusena makstakse tänavu uut kohustust alustanud taotlejale rohumaa kohta toetust vaid juhul, kui ettevõttes peetakse “Mahepõllumajanduse seaduse” kohaselt aasta ringi hektari kohta vähemalt 0,3 loomühikule vastaval hulgal loomi või kui rohumaad kasutatakse heinaseemne kasvatamiseks kuni 2-aastase haljasväetisena sisseküntava rohumaana.  Rohumaade hooldamise eest mahetoetust ei maksta.

 

Kui taotlejal on kehtiv mahepõllumajandusliku tootmise kohustus ning ta soovib suurendada kohustuse alust pinda rohkem kui 30%, lõpetatakse tal varasem kohustus ning algab uus kohustus järgmiseks viieks aastaks.

 

Ohustatud tõugu looma kasvatamise toetust saavad taotleda nii füüsilised kui juriidilised isikud, seltsing ning muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühendus, kes peab vastavalt Maaelu Arengukavas sätestatud nõuetele ohustatud tõugu  eesti hobust,  tori hobust, eesti raskeveo hobust või eesti maatõugu veist.

Ka selle toetuse puhul võtab taotleja endale viie aastase kohustuse täita kõiki toetuse tingimusi. Juba varasematel aastatel seda toetust taotlenud peavad esitama kohustuse jätkamise kinnituse, samuti võetakse vastu uusi taotlusi.

Kui varasematel aastatel oli üheks toetuse saamise tingimuseks vähemalt 1 ha maa olemasolu, siis sel aastal seda tingimust enam ei ole.

 

Ebasoodsamate alade toetus

Toetuse eesmärgiks on hüvitada taotlejale kulud, mis tekivad seoses taotleja põldude paiknemisega ebasoodsatel aladel. Toetuse tingimused ei ole võrreldes eelmise aastaga muutunud. Seda toetust taotledes tuleb taotlejal võtta kohustus täita toetuse nõudeid viis aastat ning tal tuleb täita kogu oma kasutuses oleval põllumajandusmaal üldisi keskkonnanõudeid.. Ebasoodsamate piirkondade toetuse suurus on 391 kr/ha aastas ja seda saab isik, kelle põllud asuvad põllumassiividel, mis jäävad 100% ebasoodsamasse piirkonda. Ebasoodsamas piirkondades olevate valdade loetelu leiab PRIA koduleheküljelt ning infovihikust „Abiks taotlejale”.

  

Natura 2000 toetus põllumajandusmaale

Toetuse eesmärgiks on kompenseerida taotlejale kulud, mis tulenevad looduskaitse seadusest lähtuvatest kitsendustest. Toetust makstakse taotleja põldudele, mis jäävad täies ulatuses Natura 2000 võrgustiku alale, toetuse määr ühe hektari kohta on 502 krooni aastas. Kohustusperioodiks on üks aasta. 

 

Natura 2000 toetus poollooduslike koosluste hooldamiseks

Seda toetust saab tänavu taotleda esmakordselt. Toetust võivad taotleda nii nii füüsilised kui juriidilised isikud, seltsing ning muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühendus, kes hooldab Natura 2000 alale jäävat poollooduslikku kooslust.

 

Toetusealune maa peab olema keskkonnaregistris  arvel Natura 2000 alal asuva poolloodusliku kooslusena (puisniit, puiskarjamaa, rannaniit, lamminiit, soostunud ja sooniit, loopealne, kadastik, nõmm või aruniit). Minimaalne toetusõiguslik pind  on 0,1 ha ning toetust võib taotleda vaid tervikliku  poolloodusliku koosluse kohta ja tingimusel, et sellel on kohapeal visuaalselt tuvastatav piir.

 

Enne taotlema tulekut peab taotleja võtma piirkondlikus Looduskaitsekeskusest oma taotlusele kinnituse. Samuti peab taotleja arvestama, et kui ta taotleb mingile alale poollooduslike koosluste hooldamise toetust, siis teisi pindalatoetusi samale alale ei maksta. Kui taotlejal on kehtiv kohustus mingile alale ning ta soovib nüüd samale alale taotleda poollooduslike koosluste toetust, lõpetatakse sellel ala varem kehtinud kohustused ilma sanktsioonideta.

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike