Lisatud: 01. detsember 2009

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

01Det2009 Poliitpõllumajandus suuremat saaki ei anna

1,12 MILJARDIT krooni pindalatoetuse otsemakseteks, 520 miljonit otsetoetuste lisamakseteks, 47,5 miljonit tõuaretusele ja turuarendusele, 460 miljonit Euroopa Liidu toetuste kaasfinantseerimiseks, pealekauba veel Euroopa Liidu investeeringutoetused.

Kokku üle kahe miljardi krooni põllumajandusele. Sellele lisandub veel sama palju maaelu toetustena. Need on summad, millega Eesti põllumajandustootjad järgmisel aastal arvestada võivad.

Hoolimata suurtest toetustest on Eesti põllumehed erakordselt raskes olukorras. Viimasel paaril aastal on põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad langenud kümnetes protsentides ja sajad miljonid kroonid on põllumeeste rahakotti tulemata jäänud. Riik on oma kitsukeste võimaluste juures andnud maksimumi, et meie toidulaua katjatele appi tulla.

Osa põllumehi on aga hakanud ennast oma ametivendadele vastandama ja osutab valitsusele, kes nende heaks midagi ei tegevat. Kiretud arvud räägivad siiski teist keelt.

ENAM KUI kaks miljardit krooni, mis 2010. aasta riigieelarve eelnõu järgi põllumeeste toetuseks on plaanitud, on rohkem kui kunagi varem. Euroopa Liidu põllumajandustoetused kasvavad tuleval aastal tänavusega võrreldes 10 protsenti, otsetoetuste lisamakse kosub 17, teadus-ja arendustegevuse rahastamine 34 ning muud riigisisesed põllumajandustoetused 15 protsenti, Euroopa Liidu toetusi kaasfinantseerib riik sajaprotsendiliselt.

Peale selle on tuleval aastal oodata lisatoetusi, mis on mõeldud just piimatootjate ja teiste põllumeeste abistamiseks.

Väiksed piimatootjad, kelle lüpsikarjas on alla saja lehma, saavad juurde kuni 1000 krooni lehma kohta. Euroopa Liidu erakorralisest piimaabist tuleb Eestile 20 miljonit krooni. Lisaks võetakse järgmisel aastal kasutusele kaks uut ühistulise toetamise meedet, mis annavad juurde kokku 260 miljonit krooni.

Just ühistulises tegevuses näeme võtit, mis annab põllumeestele parema positsiooni suhtlemiseks tööstustega ja endale paremate hindade saamiseks. Kuni 80 miljoni krooniga toetatakse ka tootjarühmi kvaliteedi parandamisel ja teadussaavutuste kasutamisel.

ARVUD KAJASTAVAD selgelt, et põllumajandus on üks järgmise aasta riigieelarve prioriteete. Eesti põllumajandustoetuste kasv 2010. aastal on Euroopa Liidu suurim. Seetõttu ongi osa põllumajanduspoliitikute kihutustöö kohatu.

Raskused on üleeuroopalised ja tingitud eelkõige valitsevast turuolukorrast, aga mitte riigi tegemistest või tegematajätmisest. Vale on ka põllumeeste keskliidu ühe juhi, rahvaliitlase Jaan Sõrra väide, justkui maksaks Läti sel aastal otsetoetuste lisamakset maksimumulatuses. Ei maksa!

MIKS IKKAGI protestitakse? Vastust tuleb otsida poliitikast. Aastaid ennast põllumeeste eestkõnelejana käsitlenud Rahvaliit on suures kriisis ja eksistentsiaalsete valikute ees: kas jätkata iseseisvalt, liituda kellegagi või lõpetada tegevus?

Osa rahvaliitlastest suurpõllumehi toetab ühinemist Keskerakonnaga ning protestiaktsioonid on ühtlasi osa Keskerakonna püüust tõestada Rahvaliidule ja tolle toetajatele, et tema on kosilaseks parim.

Just sellepärast veab keskerakondlasest suurettevõtja põllumehi oma bussidega Toompeale, teine keskerakondlane varustab miitingulisi tehniliste abivahenditega ning põllumeeste «kõige suuremateks kaitsjateks» on. saanud Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja tema europarlamendi liikmest abikaasa Vilja Savisaar. Tõik, et varem pole kahest viimati mainitust kumbki põllumeeste käekäigu vastu suurt huvi tundnud, ei ole enam tähtis.

KAHJU, ET eksiteele viidud põllumehed protestide tagajärgi ette näha ei suuda. Mõne opositsioonierakonna poliitiku ja põllumajandustootja organiseeritud «tänavalahing» ei ole lahendus.

Ka mina toetan mõtet, et järgmise aasta eelarvest tuleks leida otsetoetuste lisamakse-teks veel 250 miljonit krooni. Aga seda raha saaks võtta vaid kellegi arvelt olukorras, kus teiste valdkondade rahastamine väheneb.

Kõige suuremat kahju teevad meeleavaldajad põllumeeste mainele, vastandades ametikaaslasi ja lõhestades tervet seda eluvaldkonda. Eesti ühiskonnale jääb arusaamatuks, miks korraldatakse meeleavaldus meie ajaloo kõige suuremaid põllumajandustoetusi sisaldava eelarve vastu.

JÄRGMISE AASTA eelarvega seoses on minu käest mitu korda küsitud, kas rekordilised põllumajandustoetused ei ole pidu katku ajal.

Kogu Euroopas on keeruline selgitada põllumajanduse ja maaelu toetamise vajadust. Viimastel aastatel on Eestis põllumajandusministeerium koos tootjaorganisatsioonidega teinud selle nimel head koostööd.

Läbimõtlemata poliitilised aktsioonid koos pooltõdede ja moonutatud tegelikkusega nullivad varasemad jõupingutused ning suurimad kaotajad on põllumehed.

MÕTE

Eesti põllumajandustoetuste kasv 2010. aastal on Euroopa Liidu suurim.

Autor: Helir-Valdor Seeder (põllumajandusminister)

Allikas: Sakala

 

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner