Lisatud: 05. august 2010

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

05Aug2010 Põlluääred umbrohus. Mida teha?

Põllumehed on segaduses ega tea, kas nad võivad niita põlluäärseid umbrohuribasid, mille jätmist nägid ette uued keskkonnasõbraliku majandamise nõuded.

"Ma pole niitnud siiani," ütleb Teet Kallakmaa Metstaguse Agrost ja lubab põlluäärsed rohumaaribad üle käia koos viljakoristusega.

"Nõuetes vist on kirjas, et neid tohib üks kord niita, aga mis ajajooksul?" ei mäleta täpselt ka Sadala Agro juht Ahti Kalde. Sadalas niideti kaitseribad üle nii, nagu näeb ette rohumaade hooldamise kohustus, enne 31. juulit.

"Meie taluliidu juht teadis, et see nõue annulleeriti," jagab oma infot Järvamaa teraviljakasvataja Ants Tambla. "Mina käisin siis teistel talumeestel neid ribasid üle külvamas." Segadust kui palju!

Ribadest ronivad põllule kapsauss ja tuulekaer

"Mina ei ole niitnud, sest minu meelest neid ei tohi niita," ütleb Väätsa valla talupidaja Väino Valdur, kellel on kaitseribad kahe põllu ääres. "Põllu äärde veel üht umbrohuriba tekitades tootsin endale lehetäisid ja kapsausse juurde, kes sealt rapsi peale roomasid ja rapsi lehed nahka panid."

Rohumaaribade eesmärk oli tõepoolest kaitsta putukate pesapaiku. Paraku kuuluvad ka lehetäid putukate hulka...

"See riba ei täida eriti oma eesmärki," kinnitab Ahti Kalde. "Meil on Eestis nii liigendatud maastik, et põlluäärsed ribad linnukeste ja kimalaste hulka ei muuda."

OÜ Voore Farm agronoom Margus Lepp ütleb, et on päris kole, kui umbrohi põllu servades kasvab. Selleks et neid tee-ääri niita, on vaja spetsiaalset niidukit, tavalise suure ja põllu sileduse suhtes nõudliku niidukiga seda tööd tegema ei lähe.

Lepa teada ei tohi järgmisest aastast põlluäärseid rohumaari-basid niita enne 10. juulit.

"Kui neid kaitseribasid ei või nuta enne 10. juulit, tekitab see probleeme seemnepõldudel, kuna ribadelt levivad põllule tuulekaer ja umbrohud. Kuidas me sellisel juhul suudame tuulekaeraga võidelda tootmispõllul?"

Probleem tekib ka siis, kui kimalaste kaitseks saab kasutada tee juurde kuuluvat piisavalt laia rohuriba. Teede omanikul - teedevalitsusel, vallal või mit-tepõllumehest teevaldajal - ju keskkonnakohustust pole. Nemad niidavad teeservad ära nii, nagu neile sobib ega pea ootama selleks 10. juulini. Seda nad teha ei tohikski, sest kõrge teeäärne umbrohi halvendab nähtavust ja suurendab liiklusõnnetuste ohtu.

Põllumees võttis kohustuse vabatahtlikult

"Tegu ei ole nõudega kõigile, vaid keskkonnasõbraliku majandamise toetuse ühe nõudega," meenutab maaharijatele põllumajandusministeeriumi keskkonna büroo juhataja Katrin Rannik. "Seega peavad nõuet täitma vaid need põllumehed, kes taodesid keskkonnasõbraliku majandamise toetust ja võtsid vabatahdikult kohustuse kõiki nõudeid täita."

KSMi toetuse saamise nõue on, et juhul kui rohumaariba peab määruse kohaselt põlluser-vas olema, peab see olema kahe kuni viie meetri laiune.

Rannik selgitab, et hooldamise nõuded tulenevad peamiselt põllumajandusministri 17. veebruari 2010 määrusest ning võivad olla eri põldude puhul erinevad.

Kui ribale taotletakse KSMi toetust, peab riba niitma, niite koristama või hekseldama vä-hemalt.üks kord 20. augustiks. Kui ribale ei taotleta KSMi toetust, aga taodetakse teisi toetusi, peab ribal niitmise nõue olema täidetud 31. juuliks.

Kui ribale toetust ei taotleta, peab määruse nõuete kohaselt vältima teeäärse riba võsastumist.

Kui rohumaariba asub põllumassiivide registris oleval maal, saab kõiki pindalatoetusi.

"Kui rohumaariba või muu maastikuelement puudub, tuli see rajada hiljemalt käesoleva aasta 15. juuniks. Sellisel juhul tuli rohumaariba rajada mitme-liigüisena, kokku vähemalt kolm liiki," juhendab Rannik.

"Rohumaaribal ei ole soovitatav kasutada väetist ja taimekaitsevahendeid. Kui taotleja jätab põllumaa serva sööti, on soovitatav rohuriba esimesel ja teisel aastal enne 20. augustit vähemalt kaks korda niita."

Kohustuseperioodi jooksul rajatud riba ei tohi hävitada, see tähendab, et vähemalt toetuse kohustuseperioodi jooksul ei tohiks riba üles harida.

"Kui maastik on mitmekesine ning kompensatsioonialadega, kus tolmeldajad saavad elada ja koguda toitu sel ajal, kui seda põllult ei saa, vähendab see põllumajandustootmisest tekkivaid mõjusid bioloogilisele mitmekesisusele," väidab Katrin Rannik.

 

Artikkel ilmus ajalehes Maaleh, autor Lii Sammler, 05.08.2010.

 

 

 

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus Arvamuse bänner bronn-vaike