Lisatud: 13. august 2010

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

13Aug2010 Põllumehed kiikasid tulevikku

 

Sada põllumeest, kes olid kolmapäeval tulnud Suure-Jaani valda Vana-õue puhkekeskusse oma keskliidule presidenti valima, pühendasid suure osa aega tulevikku vaatamisele.

Põllumeeste keskliidu suurkogu algaski minister Helir-Valdor Seedri ettekandega, kui välja arvata liidu tegevjuhi Üllas Hundi sissejuhatavad sõnad ja Viljandi maavanema Lembit Kruuse tervitus.

Jutt keerles raha ümber

Raha on see jõud, mis aitab põllumajandust arendada, ja rahast minister ka alustas.

Tänavune riigieelarve võimaldab põllumajanduses kulutada 5,2 miljardit krooni, koostamisel olevas 2011. aasta riigieelarves on see summa 5,3 miljardit. Põllumajandusministril on lahkarvamus: juurde oleks vaja leida 270 miljonit krooni, sellest 50 miljonit Koidula piiripunktis avatava tollipunkti tarbeks ja 220 miljonit krooni Euroopa Liidu otsetoetuste lisamakse ehk top-up'i katmiseks. «Muuga saame hakkama,» lisas Helir-Valdor Seeder.

Samal teemal kõneldes ütles rahandusminister Jürgen Ligi, et uus eelarve on alles projektis, see valmib septembri lõpuks. Pealegi on rahajagamisel piir ees: kõik maksud pole laekunud ja eelarvetuludes on suured augud.

Põllumajandusminister võttis oma kõnes jutuks rahva seas ja ajakirjanduses räägitava: teravilja hind ning ühtlasi leiva ja saia hind tõusevad. «Sündmuste käigust on kõvasti ette rutatud,» rõhutas ta ning avaldas arvamust, et nõnda mõjutatakse tarbijaid samal viisil, nagu tehti seda gripivaktsiini tellimise ajal. Turgu saab kergesti mõjutada.

Euroopa Liidu riikides on teravilja saagikus ainult kuni 2,5 protsenti mullusest väiksem, pealegi on laod seisvat vilja täis. Venemaal on saagikus kahanenud kardetavasti 30 protsenti, kuid see Eestit otseselt ei mõjuta. Meil jääb viljasaak enam-vähem eelmise aasta tasemele.

Seedri sõnul võib teravilja hinna tõus mõjutada leivast rohkem liha hinda.

SEB juhatuse esimees Riho Unt hindas põllumajandussektori arengut pankade vaatenurgast positiivseks, sest põllumajandussaaduste hinnad liiguvad soodsas suunas.

«Põllumehed on raskema aja üle elanud ja neil on paremad laenusaamise võimalused. Eurole üleminek toob kaasa madalamad intressid, vähenevad valuutavahetuse kulud ning hinnad muutuvad läbipaistvamaks ja püsivamaks,» rääkis panga juht.

Juunis maksti piimakilo eest 4.30-4.45 krooni. Undi sõnul võimaldab laenukohustusi katta 3-3.80 krooni suurune piima hind. Märkimisväärseks pidas ta ka Eesti piimatoodete ekspordi kasvu esimeses kvartalis: 45,7 protsenti, seda peamiselt Venemaa arvelt.

Eesti müüb liha ja lihatooteid peamiselt siseturul, eksport on jäänud 2007. aasta tasemele. Veiseliha keskmine kokkuostuhind tõusis tänavu 2,5 ja sealihal vähenes see 4 protsenti.

Toetuste tase peab võrdsustuma

Euroopa Liidu toetuste võrdsustamise teemal on põllumajandusminister juba mitu aastat kõnelnud ning seda rõhutas ta ka kõnealusel kogunemisel. Mõtet toetab isegi Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. Helir-Valdor Seeder peab seda Euroopa Liidu riikide põllumajandustoetuste ühtlustumise suureks eelduseks. Seejuures on Saksamaa üks suuremaid liidu tegevuse finantseerijaid, kuid pole suure toetuse saajate hulgas.

Seeder kardab, et uus finantseerimisaeg algab enne, kui ühisele kokkuleppele jõutakse. Ka Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni liige Ivari Padar arvas, et ühist otsust pole nii pea ette näha. Arutelu ei alanud parlamendis piimakvootidest ja muust säärasest, vaid üsna kaugelt: maailma rahvastiku kasvust 2050. aastaks praeguselt 7 miljardilt 9 miljardile, veepuudusest, kliimamuutustest, energiakriisist ja toiduohutusest. Üks alateemasid on olnud ka väljaränne ja maapiirkondade jätkusuutlikkus.

Ivari Padar lisas, et peale oma komisjoni tegutseb ta jõudumööda maaelu komisjonis - nii saab ta Eesti huvides rohkem kaasa rääkida.

Kütus ja tormikahjustused

Mitu meest, nende hulgas Aare Krapp Jäärjast, tõstis ministri ees üles kütuse värvimise kui väära toetamisviisi. Helir-Valdor Seeder ütles, et ta on muutmise poolt, kuid rahandusministeerium pole probleemi keerulisuse tõttu sellega päri. Kui sama küsimus esitati rahandusministrile, oli ta kõigi, ka Seedri üllatuseks muudatusega põhimõtteliselt nõus.

Tormikahjustused on tekitanud palju pretensioone Eesti Energia suhtes. Too on oma tegevust ökonoomseks muutes lootnud üksnes häid ilmu ning põhjustab tormipäevadel majandusele suurt kahju. Virumaa põllumajandustootjate esindaja Ülo Niisuke nimetas dispetšiteenuse nõrkust. Kohapealne elektriinsener ei pääse isegi kaitsmeid vahetama ning külad ja majapidamised peavad ootama, kuni järjekord sellise tööni jõuab.

Tartlane Karl Sõrra rääkis veel salastatud telefoninumbritest, millega ta viimase tormi järel abi otsides kokku puutus, ja Üllas Hunt elektrifirma lahendamata probleemidest 2005. aasta tormi järel.

Põllumeeste keskliit valis presidendi

Peamiselt Eesti suurtootjatest koosnev põllumeeste liit oli äsja koostanud uue põhikirja, mis nägi ette suurkogu kokkukutsumist ning sellel presidendi ja asepresidentide valimist, samuti tehtust kokkuvõtte tegemist. Päevamurede arutamine ja tulevikukõnelused tulid kaasa boonusena.

Suurkogu hindas mulluse tegevuse heaks ja esitas presidendi kandidaatideks senise suurtalunikust asepresidendi Jaan Sõrra ja Harjumaal tegutseva suurtaluniku Juhan Särgava. Häälteenamusega valiti presidendiks Juhan Särgava ning asepresidentideks said Jaan Sõrra ja põlvalanna Mae Alviste.

Juhan Särgava ütles, et tahab kohustusi täites anda endast parima. Tähtsaks peab ta koostööd talupidajate keskliiduga, sest paljudes maakondades on veel kaks talupidajate organisatsiooni, ja tihedat sidet toetusi jagava põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametiga, et tehtud vigadest õppida.

 

 

KESKLIIT

Eesti põllumeeste keskliitu kuuluvad organisatsioonid

  • Tartumaa põllumeeste liit, Järva tootjate ühendus, Virumaa põllumeeste liit, Pärnumaa põllumajandustootjate liit, Jõgeva tootjate liit, Põlvamaa põllumeeste liit, Valgamaa põllumajandustootjate liit, Harju taluliit, Saaremaa põllumeeste liit, Viljandimaa põllumajandustootjate liit, Võrumaa tootjate liit, Raplamaa põllumeeste liit, Eesti linnukasvatajate selts ja Viru lihaühistu.

Allikas: Eesti põllumeeste keskliit

 

Artikkel ilmus ajalehes Sakala 13.08.2010, autor Helgi Kaldma

 

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner