Lisatud: 16. september 2010

Viimati muudetud: 16. september 2010

A A A
Prindi rss

Uudised

16Sep2010 Põllumees pääseb taas pangauksest sisse

 

Kui mullu said pangast raha üksikud laudaehitused, siis tänavu on laenuandjad lahkemad, sest piima ja vilja hind on tõusnud.

"Ehitamine on läinud viimase poole aastaga päris aktiivseks," kinnitab veiselautu tegeva VMT Ehityse juhataja Villu Maamägi. "Piima hind on tõusnud ja põllumehi lastakse jälle panga uksest sisse."

Ka PRIA maaelu investeeringubüroo juhtivspetsialist Karine Siil kinnitab, et viimastel kuudel on PRIAsse hakanud uue hooga laekuma kuludokumente loomakasvatusehitiste kohta.

Laenu said noorkarjalaudad

Kehtna Mõis ehitas mõni aasta tagasi uue lüpsilauda ning tahtis rekonstrueerida ka noorloomade ja kinnislehmade lauda. Kui töö oli poole peal, läks piima hind vabalangusesse, ja pank keeras rahakraanid kinni. Terve eelmise aasta ehitus seisis.

Kehtna Mõisa juht Märt Riisenberg tunnistab, et pangaga sai ikka suheldud, kuid uus laenu-otsus tuli tänavu kevadel. Ta arvab, et panga jaoks sai kaalukeeleks kerkiv piimahind. Suvi otsa on tööd käinud ning veised peaksid saama renoveeritud lauta järgmisel kuul. "Praegu on 250 looma ööpäev läbi karjamaal ja annaks jumal, et nad seal ehituse lõpuni püsiksid," lausub Riisenberg.

"Ega see masu nii läbi ka ole," arvab Piistaoja katsetalu juhataja Madis Padari. "Aga mis sa hädaga teed!"

Paar nädalat tagasi valmis Piistaojal uus noorloomade laut. Pangast said nad laenuotsuse eelmise aasta lõpus, PRIAst oli loomakasvatusehitise investeeringutoetus määratud varem.

"2005 oli rahadega lahedam, siis sai lüpsilaut ehitatud perspektiivitundega. Seal on 380 loomakohta," räägib Padari. Toona oli piimaandjaid 250, kuid plaan on järgmise aasta lõpuks suurendada lehmade arv 420ni.

Samas tunnistab mees, et lauda ehitamine jä karja suurendamine ei ole masu ajal olnud kerge. Laenuprotsendid olid kõrgemad kui varem. Mõlema lauda ehituseks võetud laene on tagasi maksta üle 20 miljoni krooni.

Hummulis ehitavad Hummuli Agro ja Väimela POÜ ühiselt 986kohalist lüpsilauta. Jällegi perspektiivitundega, et karja suurendada. Ehitus algas juulis ja peaks valmima jõuluks.

"Investeering oli hädavajalik ja viimane aeg oli seda teha," tunnistab ettevõtteid esindav Raul Jeets. Pangast said nad rahastamisotsuse aasta algul.

Seakasvatajatel raskem

OÜ Otepää Oskar kasvatab aastas 3000 siga. Lisaks sigalale on ka töötlemisruumid. Ettevõttes kasvatatakse ise põrsad, nuumatakse nad suureks, tapetakse, lõigatakse ja pakendatakse liha ning müüakse see oma kauplusautodes ning turul maha.

Kui töötlemise poolde investeeriti tänavu ligi miljon krooni, siis lautadega on olukord nutuseni. PRIA toetusega said sigalad tänavu uued katused ja mullu punkri koos söödaliiniga. Vaja oleks aga vanad hooned täielikult rekonstrueerida, see võimaldaks ruumi paremini ära kasutada ja loomakohtade arvu ning tootmisvõimsust kahekordistada. Ümberehitus läheks maksma 17 miljonit krooni ja sellele on ka PRIA-lt 7 miljonit krooni toetust määratud.

"Pank ei anna laenu," ütleb Otepää Oskari tootmisjuht Luule Saar. "Põllumehed elavad ju peost suhu ja miljoneid arvel ei seisa."

Otepää Oskari tegevjuht Kristjan Saar märgib, et PRIA toetusotsus kehtib 2013. aastani, seega on veel mõni aasta aega. Täisrekonstrueerimise asemel tuleb ehk piirduda väiksemate töödega, millest käib jõud üle. Mõni asi aga ei kannata oodata ja nii tuleb kevadel alustada sõnnikuhoidla uuendamist.

"Ei saa lähtuda masust ja hetkeolukorrast," märgib Nurkse seafarmi juhataja Vallo Kruusi-mägi. Mullu valmis tal Assamalla sigalale 24 miljonit maksnud juurdeehitus, mille tulemusel on tootmine kolmekordistunud.

Kruusimägi arvab, et need, kes ehitavad, on seda pikalt plaaninud ja arvestavad ka pika, 15-20aastase tasuvusajaga.

Samas nendib ta, et pankadest laenu saamine oli päris vaevaline. "Kaks panka ütlesid sigala laenule ei, kolmas lõpuks nõustus." •

Tõestamist oli palju ja lipsustatud pangahärrad käisid ka sigalas kohal olukorda kaemas. Ometi on Assamalla võõrdepõrsasigala puhul tegu Ekseko lepingupartneriga, kes müüb kõik põrsad Ekseko sigalatesse.

Ekseko ise kuulub aga Rakvere lihakombinaadile, nii et laenul oli sisuliselt taga topelt-garantii.

ÜKS KÜSIMUS

Kas olete viimasel ajal andnud põllumeestele lahkemalt laenu?

MEELIS ANNUS, Swedbanki põllumajandussektori juht

Piima hind on tõusnud 4.70 kr/l ja ka teravilja ning rapsi hinnad on väga kõrged. Järelikult on põllumeeste maksevõime jõudnud tasemele, mis võimaldab taas tegelda investeeringutega. Eelmisel aastal rahastasime ühe lauda ehitust. Küll aga finantseerisime käibevahendite taotlusi ja sõlmisime ka vähesel määral liisingulepinguid.

Tänavu on löödud käed mitme uue lauda ehitajaga. Seega on võrreldes eelmise aastaga laenamine põllumajandus-sektorisse suurenenud ja läbimõeldud ning elujõulised projektid saavad positiivse vastuse.

RIHO UNT, SEB juhatuse esimees

Kuna rapsi ja teravilja hinnad on väga head ning piimahinna prognoos samuti, on põllumeeste kindlustunne tuleviku suhtes parem. Koos kindlustunde suurenemisega on põllumeeste majandusaktiivsus kasvanud ning projektid jälle hoo sisse saanud. SEB on sellel aastal finantseerinud mitmeid laudaehitus-projekte ning PRIA toel on neid oodata veel.

Lisaks tootmishoonete ehitamisele vaatavad tugevamad ettevõtted ringi, et soetada raskustes põllumajandusettevõtete varasid. Ostuhuvi on olemas maade osas. Samuti on tugevamad ettevõtted alustanud uute põllumajandusmasinate ostmist ja liisimist.

 

Artikkel ilmus ajalehes Maaleht, autor Heli Raamets, 16.09.2010.

Uudised

Eile, 13. novembril toimus Maaeluministeeriumis arutelu mesindussektori esindajatega. Kohtumisel räägiti mesilaspere toetusest ning arutleti uue perioodi mesindusprogrammi ettevalmistamise teemal.

Kõik uudised »

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner