Lisatud: 15. september 2010

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

15Sep2010 Põllumees ja elurikkus

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kirjutab ajalehes Meie maa järgmist:

Suurendamaks inimeste teadlikkust loodusest, nimetas Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 2010. aasta rahvusvaheliseks bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse aastaks. Elurikkuse tagamisel on oluline roll ka põllumeestel.     

Põllumajandust on süüdistatud keskkonna reostamises. Väetised, mürgid, muldade kurnamine, floora ja fauna hävitamine, hais, müra - need märksõnad on põllumajanduse mainet aastast aastasse kahjustanud.
Seevastu on põllumeeste leerist kostnud nurinat "absurdsete" ja "tootmist pärssivate" keskkonnanõuete üle. Vahel arvatakse isegi, et eluslooduse häving Eestit ei puuduta, sest siin on metsi ja niitusid palju. Nii ongi ühed suhtunud põllumeestesse kui keskkonna kahjustajatesse, teised aga looduskaitsjatesse kui põllumajandustootmise takistajatesse.

Tegelikkus ei ole kaugeltki nii must-valge. Maaharijad ja loomakasvatajad ei saa kuidagi läbi ökosüsteemi toimimise põhimõtteid eirates, nii nagu ei saa looduslikku mitmekesisust tagada üksnes range looduskaitse kaudu. Äärmusliku suhtumise vilju võib näha kõikjal maailmas - kõrbeks muutunud alad ühelt poolt, teisalt võssa kasvanud ja soostunud teeperved ning kaldapealsed. Mõlemad nähtused on hukatuslikud nii looduslikule mitmekesisusele kui maaviljelusele.

Põllumajandus võib keskkonda hävitada, aga ka kaitsta, seepärast on keskkonna säilitamine nii Eesti kui Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika prioriteet. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse rahastamine hõlmab suurima osa (50%) Eesti maaelu arengukava eelarvest.

Põllumajanduses kasutatavad loodusvarad - muld, õhk ja vesi - peavad säilima ka tulevastele põlvedele. Võib muidugi väita, et Eesti taimestik ja loomastik on võrreldes suurema osa Euroopaga väga mitmekesine ning Brüsselist tulevad keskkonnanõuded on siinsetes oludes kohatud. Aga ometi on Eesti põllumehed varmad kasutama võimalust taotleda keskkonnasõbraliku majandamise toetust, see aga eeldab, et kasutatakse keskkonnasõbralikke majandamisviise ning kaitstakse bioloogilist mitmekesisust.

Puisniitude hooldamine on olnud nii põllumeestele kui ka avalikkusele mõistetav juba aastaid. Põlluservadesse mitmeliigiliste püsitaimeribade jätmise nõue keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlemisel on jäänud paljudele arusaamatuks.

Paljude Euroopa teadlaste arvates soodustatakse ribadega ökosüsteemi edukat toimimist. Putukatele ja parasitoididele luuakse soodne elukeskkond ning selle tulemusena väheneb taimekaitsevahendite kasutamise vajadus ja tolmeldamise kaudu suureneb saak.

Põlluservade nõue kehtib vaid suurte põllumassiivide puhul avalikult kasutatava tee ääres, kui puudub mõni muu seda asendav maastikuelement, nagu kraav, hekk või kiviaed. Nõude täitmisega kaasneb ka taimekaitsevahendite kasutamise piiramine. Aga oluline on siin rõhutada, et seda nõuet peavad täitma üksnes need põllumehed, kes taotlevad keskkonnasõbraliku majandamise toetust.

Aga miks just selline nõue? Olgugi et Eesti on üldjoontes keskkonnasõbralik maa, näeb keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamine ette täiendavaid võtteid. Kui väidame, et meie looduslik keskkond ei vaja täiendavaid võtteid mitmekesisuse säilitamisel, siis väidab Euroopa Komisjon, et Eesti ei vaja ka sellist toetust. Seetõttu on täiendavate nõuete rakendamine toetuse saamiseks vältimatu. Püsitaimestikuga ribade jätmine põlluservadesse on Eesti oludes üks sobivamaid võtteid, mida on põllumeestel kergem rakendada kui näiteks ribade või lappide rajamist põllu keskele või kraavide kaevamist ja hekkide istutamist.

Keskkonnahoiuga seotud toetusmeetmed on sisuliselt sotsiaalne leping, millega ühiskond ostab põllumeestelt jätkusuutliku arengu tagamiseks vajalikku teenust. Seetõttu on põllumajanduspoliitika ja toetuste oluline eesmärk edendada keskkonnasõbralike põllumajanduspraktikate kasutamist ning hüvitada põllumeestele keskkonnanõuete järgimise tõttu saamata jäänud tulu ja lisakulu.

Suurem huvi ökosüsteemi ja elurikkuse teemade vastu soodustab kindlasti keskkonnasõbralike majandamisviiside viljelemist. Samuti aitab see parandada põllumajanduse mainet ühiskonnas ning näidata põllumajandust avalikkusele enamana kui üksnes toidutoorme tootjana - keskkonnakaitsjate, kultuurmaastike kujundajate ning traditsioonide säilitajana.


Artikkel ilmus ajalehes Meie Maa 15.09.2010. 

Uudised

Eile, 13. novembril toimus Maaeluministeeriumis arutelu mesindussektori esindajatega. Kohtumisel räägiti mesilaspere toetusest ning arutleti uue perioodi mesindusprogrammi ettevalmistamise teemal.

Kõik uudised »

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Arvamuse bänner Infokeskus