Lisatud: 17. jaanuar 2012

Viimati muudetud: 17. jaanuar 2012

A A A
Prindi rss

Uudised

17Jan2012 Põllumajanduse trendid ja hetkeseis

Eesti põllumajandusloenduse lõplikud tulemused on kõikidele huvilistele kättesaadavad, ELi rii­kide koondtulemused avaldab Eurostat 2012. aasta lõpus ja 2013. aas­ta alguses ning sinnamaani saab ka­sutada riikide esialgseid tulemusi üksikute näitajate kohta.

Kui ELis oli 2010. aastal võrrel­des 2003. aastaga majapidamisi ligi kolme miljoni võrra ehk 20% vä­hem, siis Eestis vähenes samal ajal majapidamiste arv 47%, mis oli suu­rim vähenemine ELis.

Kolmest üks järel

Samal ajal oli Eesti üks neist ühek­sast riigist, kus kasutatav põlluma­jandusmaa suurenes (Eestis 8%). 2010. aastal oli Eesti majapidamise keskmine suurus (48 hektarit) ELi keskmisest (14 hektarit) juba üle kolme korra suurem.

Eesti igast kolmest 2001. aastal loendatud majapidamisest oli 2010. aastaks kaks tegevuse lõpetanud. Põllumajandusmaa pind on küll suurenenud, kuid 12% põllumajan­dusmaast ei kasutata põllumajan­dussaaduste tootmiseks, vaid seda hoitakse heas põllumajanduslikus ja keskkondlikus korras, mis liigi­tub ELi ühise põllumajanduspolii­tika järgi samuti kasutatavaks põl­lumajandusmaaks.

Loomakasvatus loomühikute ar­vestuses on võrreldes 2001. aastaga vähenenud 13%. Koos majapidamiste arvu vähenemisega on üle kahe korra vähenenud ka põllumajanduses hõi­vatute arv ja nende tööjõukulu. Li­saks majapidamiste kadumisele on tööjõukulu vähenenud ka seoses ole­masolevate majapidamiste tootmise efektiivsemaks muutumisega.

Majapidamiste arvu vähenemine ilma tootmise olulise vähenemiseta näitab, et Eesti põllumajandustoot­mine koondub üha enam suurema­te majapidamiste kätte.

Kui ELis oli üle 100hektarilisi majapidamisi ligi 3% ja nende val­duses oli 49% põllumajandusmaast, siis Eestis vastavalt 9% ja 73%.

Põllumajandusmaa koondumine suurte majapidamiste valdusesse on Eestist suurem veel vaid Slovak­kias, Tšehhis ja Bulgaarias.

Eestis on veiste arv võrreldes 2001. aastaga vähenenud küll 14%, kuid vähemalt sajapealistes karja­des peetavate loomade arv on suu­renenud ja nende osatähtsus on tõusnud 62-lt protsendilt 77-le. Si­gade arv on suurenenud 18% ja vä­hemalt tuhandepealistes karjades peetavate sigade arv on suurene­nud 73-lt protsendilt 95ni.

Palju mittetootjaid

Põllumajandusmaa ja loomakasva­tuse kontsentreerumist summaar­selt iseloomustab standardtoodang, mis on põllumajandustoodangu väärtus keskmistes hindades. Standardtoodangu järgi annavad Eestis ligi 900 suurmajapidamist (5% ma­japidamiste üldarvust) ligi kolm­veerandi põllumajandustoodangust ja nende valduses on 55% põlluma­jandusmaast ning 83% loomakasva­tusest. Tööjõukulu neis suurmaja-pidamistes oli 11 000 inimaastat ja nende tootlikkus on väikemajapidamiste omast üle 10 korra suurem.

Samal ajal on ligi kolmveerand majapidamistest väikemajapidamised, kes annavad ainult 5% põllu­majandustoodangust.

3500 põllumajanduslikku maja­pidamist reaalselt põllumajandus­saadusi ei tooda ning tegeleb põllu­majandusmaa heas põllumajandus­likus ja keskkondlikus korras hoid­misega.

Suur osa Eesti põllumajandus­maast on rentnike kasutuses. Oma­nike kasutuses oli 2010. aastal ai­nult 40% põllumajandusmaast (suurmajapidamistes 30%), ülejää­nu oli rendimaa või tasuta kasutus­se saadud maa.

Ettevõtetele (juriidilistele isiku­tele) kuuluvate põllumajanduslike majapidamiste omanikud on pea­miselt Eesti elanikud. Välisriigi et­tevõtjatele kuuluva sajakonna põl­lumajandusliku majapidamise val­duses on vaid 4% Eesti põllumajan­dusmaast, kuid ka 6% veisekasvatu­sest, 40% seakasvatusest ja 76% lin­nukasvatusest.

Eestis toimus põllumajandus-loendus 1. septembrist 15. novemb­rini 2010. Põllumajandusloendus oli kohustuslik kõigile liikmesriikidele ja seda rahastas osaliselt Euroopa Liit. Eestis korraldas loendust sta­tistikaamet.

 

Uudised

15. juunil lõppes PRIAs pindalatoetuste ja MAK loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal oli ühtse pindalatoetuse taotlejaid kokku 14 546, kes taotlesid toetust 963 147 ha suurusele pinnale. Peale taotlusperioodi lõppu algab kohapealse kontrolli periood, mis kestab oktoobri lõpuni. Sellel perioodil kontrollib PRIA, et taotlustel olevad andmed on õiged ning vajadusel täpsustatakse koos kliendiga taotlusel olevat infot. Et kontrolli tegevused toimuksid ladusalt palume kliendil või tema esindajal võimalusel viibida kohapealse kontrolli juures. See muudab infovahetuse kliendi ja PRIA vahel oluliselt lihtsamaks ja selgemaks.

Kõik uudised »

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus Arvamuse bänner bronn-vaike