Lisatud: 17. jaanuar 2012

Viimati muudetud: 17. jaanuar 2012

A A A
Prindi rss

Uudised

17Jan2012 Põllumajanduse trendid ja hetkeseis

Eesti põllumajandusloenduse lõplikud tulemused on kõikidele huvilistele kättesaadavad, ELi rii­kide koondtulemused avaldab Eurostat 2012. aasta lõpus ja 2013. aas­ta alguses ning sinnamaani saab ka­sutada riikide esialgseid tulemusi üksikute näitajate kohta.

Kui ELis oli 2010. aastal võrrel­des 2003. aastaga majapidamisi ligi kolme miljoni võrra ehk 20% vä­hem, siis Eestis vähenes samal ajal majapidamiste arv 47%, mis oli suu­rim vähenemine ELis.

Kolmest üks järel

Samal ajal oli Eesti üks neist ühek­sast riigist, kus kasutatav põlluma­jandusmaa suurenes (Eestis 8%). 2010. aastal oli Eesti majapidamise keskmine suurus (48 hektarit) ELi keskmisest (14 hektarit) juba üle kolme korra suurem.

Eesti igast kolmest 2001. aastal loendatud majapidamisest oli 2010. aastaks kaks tegevuse lõpetanud. Põllumajandusmaa pind on küll suurenenud, kuid 12% põllumajan­dusmaast ei kasutata põllumajan­dussaaduste tootmiseks, vaid seda hoitakse heas põllumajanduslikus ja keskkondlikus korras, mis liigi­tub ELi ühise põllumajanduspolii­tika järgi samuti kasutatavaks põl­lumajandusmaaks.

Loomakasvatus loomühikute ar­vestuses on võrreldes 2001. aastaga vähenenud 13%. Koos majapidamiste arvu vähenemisega on üle kahe korra vähenenud ka põllumajanduses hõi­vatute arv ja nende tööjõukulu. Li­saks majapidamiste kadumisele on tööjõukulu vähenenud ka seoses ole­masolevate majapidamiste tootmise efektiivsemaks muutumisega.

Majapidamiste arvu vähenemine ilma tootmise olulise vähenemiseta näitab, et Eesti põllumajandustoot­mine koondub üha enam suurema­te majapidamiste kätte.

Kui ELis oli üle 100hektarilisi majapidamisi ligi 3% ja nende val­duses oli 49% põllumajandusmaast, siis Eestis vastavalt 9% ja 73%.

Põllumajandusmaa koondumine suurte majapidamiste valdusesse on Eestist suurem veel vaid Slovak­kias, Tšehhis ja Bulgaarias.

Eestis on veiste arv võrreldes 2001. aastaga vähenenud küll 14%, kuid vähemalt sajapealistes karja­des peetavate loomade arv on suu­renenud ja nende osatähtsus on tõusnud 62-lt protsendilt 77-le. Si­gade arv on suurenenud 18% ja vä­hemalt tuhandepealistes karjades peetavate sigade arv on suurene­nud 73-lt protsendilt 95ni.

Palju mittetootjaid

Põllumajandusmaa ja loomakasva­tuse kontsentreerumist summaar­selt iseloomustab standardtoodang, mis on põllumajandustoodangu väärtus keskmistes hindades. Standardtoodangu järgi annavad Eestis ligi 900 suurmajapidamist (5% ma­japidamiste üldarvust) ligi kolm­veerandi põllumajandustoodangust ja nende valduses on 55% põlluma­jandusmaast ning 83% loomakasva­tusest. Tööjõukulu neis suurmaja-pidamistes oli 11 000 inimaastat ja nende tootlikkus on väikemajapidamiste omast üle 10 korra suurem.

Samal ajal on ligi kolmveerand majapidamistest väikemajapidamised, kes annavad ainult 5% põllu­majandustoodangust.

3500 põllumajanduslikku maja­pidamist reaalselt põllumajandus­saadusi ei tooda ning tegeleb põllu­majandusmaa heas põllumajandus­likus ja keskkondlikus korras hoid­misega.

Suur osa Eesti põllumajandus­maast on rentnike kasutuses. Oma­nike kasutuses oli 2010. aastal ai­nult 40% põllumajandusmaast (suurmajapidamistes 30%), ülejää­nu oli rendimaa või tasuta kasutus­se saadud maa.

Ettevõtetele (juriidilistele isiku­tele) kuuluvate põllumajanduslike majapidamiste omanikud on pea­miselt Eesti elanikud. Välisriigi et­tevõtjatele kuuluva sajakonna põl­lumajandusliku majapidamise val­duses on vaid 4% Eesti põllumajan­dusmaast, kuid ka 6% veisekasvatu­sest, 40% seakasvatusest ja 76% lin­nukasvatusest.

Eestis toimus põllumajandus-loendus 1. septembrist 15. novemb­rini 2010. Põllumajandusloendus oli kohustuslik kõigile liikmesriikidele ja seda rahastas osaliselt Euroopa Liit. Eestis korraldas loendust sta­tistikaamet.

 

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner