Lisatud: 18. november 2009

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

18Nov2009 Põllumajanduse ja maaelu toetamiseks kulub järgmisel aastal 4,3 miljardit krooni

2010. aasta riigieelarve projektis on põllumajanduse, maaelu ja kalanduse toetamiseks planeeritud 4,3 miljardit krooni, mis on tänavuse aastaga võrreldes viis protsenti rohkem. Pool sellest rahast kulub otseselt põllumajandusele.

4,3 miljardist kroonist 1,169 miljardit krooni tuleb Eesti riigi tuludest, ülejäänu pärineb Euroopa Liidu vahenditest. Tänavu suunatakse põllumajandusse ja maaellu kokku 4,102 miljardit krooni, millest Eesti riigi panus moodustab 1,015 miljardit krooni.

Eestipoolne Euroopa Liidu otsetoetuste lisamakse ehk top-up kasvab tuleval aastal 520 miljoni kroonini võrrelduna tänavuse 445 miljoni krooniga. ELi otsetoetus tõuseb 959 miljonilt kroonilt 1,137 miljardi kroonini. Teadus-arendus tegevustesse suunatakse 30,9 miljonit krooni (2009. aastal 23 miljonit krooni), kalanduse arengukavasse 283 miljonit krooni (140 miljonit krooni) põllumajanduse arendamisse 47,5 miljonit krooni (41,2 miljonit krooni) jne.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul on tuleva aasta eelarves väga vähe valdkondi, kus kasv ei tule ainult Euroopa Liidu toetuse arvelt vaid ka Eesti riigi enda panusest. „Põllumajandus on olnud valitsuse selge prioriteet, millest kõnelevad ka numbrid," lausus ta.

Seedri kinnitusel näeks tema hea meelega, et põllumajandustoetused kasvaksid veelgi, sest just seda valdkonda on majanduslangus kõige valusamalt tabanud. „Kokkuostuhindade kukkumine on olnud lihtsalt liiga järsk," rääkis ta. „Aga sellisel juhul peaksime minema teiste eluliselt tähtsate valdkonda kallale, millest ei jääks puutumata ükski Eesti inimene."

Tõenäoliselt on Eesti põllumajandustoetuste kasv Seedri kinnitusel järgmisel aastal Euroopa üks suuremaid. „Põllumehed heidavad meile ette, et näiteks Läti maksab oma top-up'i nii tänavu kui tuleval aastal sajaprotsendiliselt välja, kuid tegelikult ei ole see nii. Tänavu on lätlaste top-up'i täitmisprotsent pisut üle 70 ja tuleval aastal tõenäoliselt märksa madalam," lisas ta.

Õnneks on siiski ka märke sellest, et põllumajandustootjate olukord hakkab paranema. Viimase paari kuuga on toorpiima hind tõusnud võrreldes madalaimate tasemetega kuni 50 sendi võrra. Näiteks või hind maailmaturul on aga kasvanud nii palju, et kadunud on vajadus Euroopa Liidu sekkumiskokkuostu järgi. Eesti piimatootjatele on see oluline, sest ligi pool Eestis toodetud toorpiimast müüakse peamiselt või juustu ja lõssipulbrina Eestist välja.

„Asjad liiguvad paremuse suunas ja seda on tunnistanud ka põllumehed ise," ütles Seeder. „Kuuldused Eesti põllumajanduse surmast on ilmselgelt liialdatud, kuigi osad põllumehed nii näidata püüavad."

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus