Lisatud: 10. november 2015

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

10Nov2015 Põllumajandusamet: Aasiast pärit ohtlik lehtpuude kahjustaja on võimeline levima ka põhjamaades

„Soomes leiti loodusest esimest korda ohtlik lehtpuude kahjustaja aasia sikk. Leid näitab, et see mardikas on võimeline põhjamaade kliimas ellu jääma ja paljunema.“ ütles Põllumajandusameti fütosanitaaria büroo juhataja Ülle Metsman.

Seni on kõige suuremaks riskiallikaks aasia siku (Anoplophora glabripennis) sissetoomisel osutunud Hiinast pärit puidust pakkematerjal, mida kasutatakse kivimite transportimisel. Kahjustaja vastsed võivad olla varjatult puidu sees ja sageli ei pruugi neid märgata enne, kui nendest arenevad valmikud, kes on võimelised loodusesse lendama.

Ka Eestisse imporditakse Hiinast graniitkive ning selle aasta kevadel tuvastas Põllumajandusamet Hiinast pärit kivimite puidust pakkematerjali sisseveo kontrolli käigus esimest korda aasia siku elusa vastse.

Aasia sikk kahjustab paljusid erinevaid puuliike, nendest enim ohustatud on kask, vaher, harilik hobukastan, haab, pappel, paju, pihlakas, pärn, saar, jalakas, lepp. Kahjustaja levik kujutab ohtu metsadele, parkidele ja haljasaladele. Alates 2009. aastast läbiviidud seirete käigus ei ole aasia sikku Eesti looduses seni siiski leitud.

Ohtliku lehtpuu kahjustaja aasia siku varajasele avastamisele Eestis saavad aidata kaasa kõik inimesed, kes liiguvad looduses või kes oma töö tõttu puutuvad kokku Hiinast või teistest aasia riikidest Eestisse saabuva puidust pakkematerjaliga.

Üheks silmatorkavaks märgiks puu saastumisest on umbes 1 cm läbimõõdu suurusega ava, mille kaudu täiskasvanuks saanud mardikas puust väljub. Lisaks sellele võib olla tunnusteks puukoore pragudest välja tungiv vastsete poolt tekitatud näripuru. Täiskasvanud mardikas on 2,5-3,5 cm pikk ning musta selja peal on valged laigud. Tundlad on kehast pikemad.

Kui märkad lehtpuudel kirjeldatud tunnuseid või puidust pakkematerjalis kahjustajate elutegevuse jälgi, näripuru või elusaid mardikaid, teavita sellest Põllumajandusameti fütosanitaaria bürood, tel. 671 2648 või 671 2657, e-post: tea.tasa@pma.agri.ee või maakonna keskuse taimetervise peaspetsialisti.

Lähem info aasia siku kohta Põllumajandusameti kodulehelt siit.

Uudised

15. juunil lõppes PRIAs pindalatoetuste ja MAK loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal oli ühtse pindalatoetuse taotlejaid kokku 14 546, kes taotlesid toetust 963 147 ha suurusele pinnale. Peale taotlusperioodi lõppu algab kohapealse kontrolli periood, mis kestab oktoobri lõpuni. Sellel perioodil kontrollib PRIA, et taotlustel olevad andmed on õiged ning vajadusel täpsustatakse koos kliendiga taotlusel olevat infot. Et kontrolli tegevused toimuksid ladusalt palume kliendil või tema esindajal võimalusel viibida kohapealse kontrolli juures. See muudab infovahetuse kliendi ja PRIA vahel oluliselt lihtsamaks ja selgemaks.

Kõik uudised »

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike