Lisatud: 03. september 2010

Viimati muudetud: 03. september 2010

A A A
Prindi rss

Uudised

03Sep2010 Põldur kui kaitsja

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kirjutab ajalehes Virumaa Teataja:

Põllumajandust on süüdis­tatud keskkonna reosta­mises. Väetiste ja mürki­de käsutamine, muldade kurna­mine, floora ja fauna hävitami­ne, leviv hais ja müra on põllu­majanduse mainet aastast aas­tasse kahjustanud.

 

Seevastu on põllumeeste leerist kostnud nurinat "ab­surdsete" ja "tootmist pärssi­vate" keskkonnanõuete üle. Vahel arvatakse isegi, et elus­looduse häving Eestit ei puu­duta, sest siin on metsi ja nii-tusid palju. Nii ongi ühed suhtunud põllumeestesse kui keskkonna kahjustajatesse, teised aga looduskaitsjatesse kui põllumajandustootmise takistajatesse.

Hävitada või kaitsta

Tegelikkus ei ole kaugeltki nii mustvalge. Maaharijad ja loomakasvatajad ei saa kuidagi läbi ökosüsteemi toi­mimise põhimõtteid eirates, nii nagu ei saa looduslikku mitmekesisust tagada üksnes range looduskaitse kaudu. Äärmusliku suhtumise vilju võib näha kõikjal maailmas: kõrbeks muutunud alad ühelt poolt, teisalt võssa kasva-nud ja soostunud teeperved ning kaldapealsed. Mõlemad nähtused on hukatuslikud nii looduslikule mitmekesisusele kui maaviljelusele.

Põllumajandus võib kesk-konda hävitada, aga ka kaits­ta. Seepärast on keskkonna säilitamine nii Eesti kui EL-i põl­lumajanduspoliitika prioriteet. Põllumajandusliku keskkonna-toetuse rahastamine hõlmab suurima osa (50%) Eesti maa­elu arengukava eelarvest.

Põllumajanduses käsutata­vad loodusvarad - muld, õhk ja vesi - peavad säilima ka tule­vastele põlvedele. Võib muidu­gi väita, et Eesti taimestik ja loomastik on võrreldes suure­ma osa Euroopaga väga mit­mekesine ning Brüsselist tule­vad keskkonnanõuded on siin­setes oludes köhatud. Aga ometi on Eesti põllumehed varmad käsutama võimalust taotleda keskkonnasõbraliku majanda­mise toetust, mis aga eeldab, et käsutatakse keskkonnasõbralikke majandamisviise ning kaitstakse bioloogilist mitmekesisust.

Põlluservadesse mitmeliigiliste püsitaimeribade jätmise nõue keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlemisel on jäänud paljudele arusaama­tuks. Paljude Euroopa teadlas­te arvates soodustatakse ribade­ga ökosüsteemi edukat toimimist. Putukatele ja parasitoididele luuakse soodne elukesk­kond ning selle tulemusena vä­heneb taimekaitsevahendite kä­sutamise vajadus ning tolmeldamise kaudu suureneb saak.

Põlluservade nõue kehtib vaid suurte põllumassiivide pu­hul avalikult käsutatava tee

ääres, kui puudub mõni muu seda asendav maastikuelement nagu kraav, hekk või kiviaed. Nõude täitmisega kaasneb ka taimekaitsevahendite käsuta­mise piiramine. Aga oluline on siin rõhutada, et seda nõuet peavad täitma üksnes need põllumehed, kes taotlevad keskkonnasõbraliku majan­damise toetust.

Enam kui toidu tootja

Aga miks just selline nõue? Kui väidame, et meie looduslik keskkond ei vaja täiendavaid võtteid mitmeke­sisuse säilitamisel, siis väi­dab Euroopa Komisjon, et Eesti ei vaja ka sellist toetust. Seetõttu on täiendavate nõue­te rakendamine toetuse saa­miseks vältimatu.

Püsitaimestikuga ribade jätmine põlluservadesse on Eesti oludes üks sobivamaid võtteid, mida on põllumees­tel kergem rakendada kui näiteks ribade või lappide rajamist põllu keskele või kraa­vide kaevamist ja hekkide is­tutamist.

Keskkonnahoiuga seotud toetusmeetmed on sisuliselt sotsiaalne leping, millega os­tab ühiskond põllumeestelt jät­kusuutliku arengu tagamiseks vajalikku teenust. Seetõttu on põllumajanduspoliitika ja toe­tuste oluline eesmärk edenda­da keskkonnasõbralike põllu-majanduspraktikate käsuta­mist ning hüvitada põllumees­tele keskkonnanõuete järgmi­se tõttu saamata jäänud tulu ja lisakulu.

Suurem huvi ökosüsteemi ja elurikkuse teemade vastu soodustab kindlasti keskkonnasõbralike majandamisviiside viljelemist. Samuti aitab see parandada põllumajanduse mainet ühiskonnas ning näida­ta põldureid avalikkusele ena­mana kui üksnes toidutoorme tootjatena - keskkonnakaitsjate, kultuurmaastike kujundaja­te ning traditsioonide säilitaja­tena.

 

Artikkel ilmus ajalehes Virumaa Teataja, autor Helir-Valdor Seeder, 03.09.2010.

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner