Lisatud: 03. september 2010

Viimati muudetud: 03. september 2010

A A A
Prindi rss

Uudised

03Sep2010 Põldur kui kaitsja

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kirjutab ajalehes Virumaa Teataja:

Põllumajandust on süüdis­tatud keskkonna reosta­mises. Väetiste ja mürki­de käsutamine, muldade kurna­mine, floora ja fauna hävitami­ne, leviv hais ja müra on põllu­majanduse mainet aastast aas­tasse kahjustanud.

 

Seevastu on põllumeeste leerist kostnud nurinat "ab­surdsete" ja "tootmist pärssi­vate" keskkonnanõuete üle. Vahel arvatakse isegi, et elus­looduse häving Eestit ei puu­duta, sest siin on metsi ja nii-tusid palju. Nii ongi ühed suhtunud põllumeestesse kui keskkonna kahjustajatesse, teised aga looduskaitsjatesse kui põllumajandustootmise takistajatesse.

Hävitada või kaitsta

Tegelikkus ei ole kaugeltki nii mustvalge. Maaharijad ja loomakasvatajad ei saa kuidagi läbi ökosüsteemi toi­mimise põhimõtteid eirates, nii nagu ei saa looduslikku mitmekesisust tagada üksnes range looduskaitse kaudu. Äärmusliku suhtumise vilju võib näha kõikjal maailmas: kõrbeks muutunud alad ühelt poolt, teisalt võssa kasva-nud ja soostunud teeperved ning kaldapealsed. Mõlemad nähtused on hukatuslikud nii looduslikule mitmekesisusele kui maaviljelusele.

Põllumajandus võib kesk-konda hävitada, aga ka kaits­ta. Seepärast on keskkonna säilitamine nii Eesti kui EL-i põl­lumajanduspoliitika prioriteet. Põllumajandusliku keskkonna-toetuse rahastamine hõlmab suurima osa (50%) Eesti maa­elu arengukava eelarvest.

Põllumajanduses käsutata­vad loodusvarad - muld, õhk ja vesi - peavad säilima ka tule­vastele põlvedele. Võib muidu­gi väita, et Eesti taimestik ja loomastik on võrreldes suure­ma osa Euroopaga väga mit­mekesine ning Brüsselist tule­vad keskkonnanõuded on siin­setes oludes köhatud. Aga ometi on Eesti põllumehed varmad käsutama võimalust taotleda keskkonnasõbraliku majanda­mise toetust, mis aga eeldab, et käsutatakse keskkonnasõbralikke majandamisviise ning kaitstakse bioloogilist mitmekesisust.

Põlluservadesse mitmeliigiliste püsitaimeribade jätmise nõue keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlemisel on jäänud paljudele arusaama­tuks. Paljude Euroopa teadlas­te arvates soodustatakse ribade­ga ökosüsteemi edukat toimimist. Putukatele ja parasitoididele luuakse soodne elukesk­kond ning selle tulemusena vä­heneb taimekaitsevahendite kä­sutamise vajadus ning tolmeldamise kaudu suureneb saak.

Põlluservade nõue kehtib vaid suurte põllumassiivide pu­hul avalikult käsutatava tee

ääres, kui puudub mõni muu seda asendav maastikuelement nagu kraav, hekk või kiviaed. Nõude täitmisega kaasneb ka taimekaitsevahendite käsuta­mise piiramine. Aga oluline on siin rõhutada, et seda nõuet peavad täitma üksnes need põllumehed, kes taotlevad keskkonnasõbraliku majan­damise toetust.

Enam kui toidu tootja

Aga miks just selline nõue? Kui väidame, et meie looduslik keskkond ei vaja täiendavaid võtteid mitmeke­sisuse säilitamisel, siis väi­dab Euroopa Komisjon, et Eesti ei vaja ka sellist toetust. Seetõttu on täiendavate nõue­te rakendamine toetuse saa­miseks vältimatu.

Püsitaimestikuga ribade jätmine põlluservadesse on Eesti oludes üks sobivamaid võtteid, mida on põllumees­tel kergem rakendada kui näiteks ribade või lappide rajamist põllu keskele või kraa­vide kaevamist ja hekkide is­tutamist.

Keskkonnahoiuga seotud toetusmeetmed on sisuliselt sotsiaalne leping, millega os­tab ühiskond põllumeestelt jät­kusuutliku arengu tagamiseks vajalikku teenust. Seetõttu on põllumajanduspoliitika ja toe­tuste oluline eesmärk edenda­da keskkonnasõbralike põllu-majanduspraktikate käsuta­mist ning hüvitada põllumees­tele keskkonnanõuete järgmi­se tõttu saamata jäänud tulu ja lisakulu.

Suurem huvi ökosüsteemi ja elurikkuse teemade vastu soodustab kindlasti keskkonnasõbralike majandamisviiside viljelemist. Samuti aitab see parandada põllumajanduse mainet ühiskonnas ning näida­ta põldureid avalikkusele ena­mana kui üksnes toidutoorme tootjatena - keskkonnakaitsjate, kultuurmaastike kujundaja­te ning traditsioonide säilitaja­tena.

 

Artikkel ilmus ajalehes Virumaa Teataja, autor Helir-Valdor Seeder, 03.09.2010.

Uudised

15. juunil lõppes PRIAs pindalatoetuste ja MAK loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal oli ühtse pindalatoetuse taotlejaid kokku 14 546, kes taotlesid toetust 963 147 ha suurusele pinnale. Peale taotlusperioodi lõppu algab kohapealse kontrolli periood, mis kestab oktoobri lõpuni. Sellel perioodil kontrollib PRIA, et taotlustel olevad andmed on õiged ning vajadusel täpsustatakse koos kliendiga taotlusel olevat infot. Et kontrolli tegevused toimuksid ladusalt palume kliendil või tema esindajal võimalusel viibida kohapealse kontrolli juures. See muudab infovahetuse kliendi ja PRIA vahel oluliselt lihtsamaks ja selgemaks.

Kõik uudised »

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus