Lisatud: 13. juuli 2010

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

13Jul2010 Pindalatoetuste maksmist puuderohketele aladele ootavad ees muudatused

 

Tänaseni on Saare-, Hiiu-, Pärnu- ja Läänemaal makstud põllumajanduslikke pindalatoetusi  ka püsirohumaadele, millel kasvab rohkem kui 50 puud ha kohta.  Euroopa Komisjon on aga seisukohal, et sellistele maadele makstav toetus ei tohiks olla päris sama suur kui puudeta püsirohumaa puhul.

 

Olgu kohe alguses ära öeldud, et plaanitavad muudatused ei puuduta 2010. aastal taotletud toetusi - kõik need 1261 Pärnumaa talunikku, kes tänavu maikuus oma taotlused esitasid, saavad oma toetused kätte nende reeglite järgi, mis kevadel kehtisid.  Kuid suur osa toetusrahast tuleb Euroopa Liidu eelarvest ning toetuse saamise üldtingimused kehtestab Euroopa Komisjon. Sealne seisukoht on, et alates järgmisest aastast tuleb tingimusi pisut muuta. Komisjoni nõuete eiramine võib kaasa tuua toetuste vähendamise kogu riigis.

 

Lääne-Eesti erisus

Üldreeglina ei loeta  toetusõiguslikuks põllumajandusmaaks maad, kus kasvab üle 50 puu hektaril. Saare- ja Hiiumaal, Pärnu- ja Läänemaal on aga palju kadakatega kaetud püsirohumaid, kus traditsiooniliselt loomi karjatatakse. Nende nelja maakonna osas on Eestis kehtestatud erisus, mis võimaldab täismahus toetust saada ka suurema puude tihedusega aladele. See tähendab.aladel, kus puude-põõsaste võrade lubatud liituvus (ehk võrade projektsioon maapinnale) on kuni pool puudealuse maa kogupinnast. 

 

Järgmiseks aastaks tuleb aga Põllumajandusministeeriumil  koostöös PRIA-ga välja töötada põhimõtteid, kuidas  eelnevalt kirjeldatud erisusega aladele edaspidi toetusi makstakse. Euroopa Komisjon, kelle audiitorid on ka ise Lääne-Eestis ja saartel-laidudel selliseid maid vaatamas käinud, leiab, et liituvusega alade toetus peaks olema väiksem. Põhjus - tihedate põõsaste all olevat pinda täies ulatuses ja lagedate aladega võrreldavas mahus põllumajanduslikuks tegevuseks kasutada ei saa. Puude ja põõsastega kaetud püsirohumaid leidub ka teistes EL liikmesriikides ning mainitud reegel kehtib kõigis 27 liikmesriigis.

 

Nimetatud neljas maakonnas on erisusega alasid umbes 2500 ha, mis moodustab 1,44 % nende maakondade kogu taotlusalusest pinnast. Pärnumaal on esialgsel hinnangul toetusesaajaid, kelle põllumajandusmaid liituvuse probleem puudutab, seitsmekümne ringis ja hektareid kokku ca 700.

 

Ühine koefitsent kogu

Mis siis tegelikult järgmisel aastal muutub? Kõik need põllumassiivid, millel olevad püsirohumaad on täiesti lagedad või esineb  kuni 50 puud-põõsast hektari kohta, on ka edaspidi täies ulatuses toetusõiguslikud. Kui mingil osal põllumassiivist on aga puid rohkem (liituvus kuni 0,5), siis selle osa puhul on PRIA sunnitud toetust vähendama. Oluline on ka silmas pidada, et vähendamise koefitsendi arvutab PRIA ortofotode põhjal välja tervele piirkonnale ühtselt. Toetuse vähendamine toimub vaid liituvusega aladele.

 

Puude liituvust ongi kõige parem ja täpsem määrata õhust tehtavate fotode alusel. Nendelt on võimalik määratleda, millised alad on puudeta ja millised tihedamalt puude-põõsastega kaetud. Uued fotod tehakse iga nelja aasta tagant ning siis on võimalik ka liituvusega alad uuesti üle vaadata.

 

Paljud erisusega alad kuuluvad poollooduslike kooslustena NATURA 2000 võrgustikku ning neile on võimalik taotleda poollooduslike koosluste hooldamise toetust. See on võimalus, mida aktiivselt ka kasutatakse. Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse taotlemise puhul jäävad liituvusega alad sellele toetusele täielikult toetusõiguslikeks.

 

Liituvusega alade kohta toetuse määramise põhimõtted on alles väljatöötamisel. Praeguseks oleme kohtunud juba Saare- ja Hiiumaa põllumeeste esindajatega ning plaanime sarnast kohtumist ka Pärnumaal. PRIA eesmärk on lähiajal põhimõtted paika saada ning aasta lõpuks välja selgitada, keda täpselt ja mis ulatuses need uuenenud nõuded puudutavad.  Kindlasti võtame siis ühendust ka kõigi nendega eraldi ning saadame täpsustava info ja kaardimaterjali. Süsteemi väljatöötades lähtume ka sellest, et järgmisel kevadel taotlema tulles toimuks kliendi jaoks kõik vanaviisi, vajalikud arvutused ja lisanduvad tegevused teeme ära PRIAs.

 

Muudatused on vajalikud, kuivõrd pindalatoetusteks makstavad toetussummad tulevad EL eelarvest ja Euroopa Komisjon on seadnud ka tingimused nende vahendite õiglaseks ja läbipaistvaks kasutamiseks. Seega täidame muudatustega Euroopa Komisjoni nõuded, kuid üritame koos Põllumajandusministeeriumiga leida ka võimalust, kuidas toetada ka edaspidi maksimaalselt Lääne-Eesti puiskarjamaadel ja -niitudel toimuvat maa hooldamist.

 

Ahti Bleive

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori asetäitja

 

 

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus Arvamuse bänner bronn-vaike