Lisatud: 13. juuli 2012

Viimati muudetud: 04. september 2012

A A A
Prindi rss

Uudised

13Jul2012 Pindalatoetusi taotleb PRIAst üle 17 000 maakasutaja

Pindala- ja keskkonnatoetusi taotlesid tänavu kevadel PRIAst kokku 17 199 maaharijat ja loomaapidajat. 12 liiki toetuste eelarve on kokku ligi 167,3 mln eurot.

Viimasel kolmel aastal on kasvanud nii toetuste taotlejate arv kui ka toetusaluse maa pindala. 2011.aastaga võrreldes on taotlejaid umbes 300 võrra rohkem.

„Enne kui detsembrikuus toetuste väljamaksmisega alustada saab, on palju tööd ees nii põllumeestel kui ka PRIA-l. Toetuse soovijatel tuleb täita mitmesuguseid nõudeid seoses maaga, PRIAs aga tehakse  kõigi taotluste osas kontrolle nii dokumentide ja andmete osas kui ka klientide juures kohapeal,“ ütles PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Andrus Rahnu. „Paljudele saadame ka järelepärimisi, kui on vajadus andmeid täpsustada. Sellistele kirjadele palume kindlasti vastata, hiljem on paranduste tegemine keeruline või pole enam võimalik taotlejate uue infoga arvestada.“

Meetmete lõikes kujunes tänavu toetuste taotlemine selliselt:

Ühtne pindalatoetus (ÜPT) – 16 767 taotlust 912 048 ha kohta. Kõige rohkem on taotlejaid Võrumaal (2024), ent taotlusalust maad on kõige rohkem Lääne-Virumaal (103 919 ha).

Põllumajanduskultuuri täiendavat otsetoetust ja heinaseemne täiendavat otsetoetust maksab Eesti riik oma eelarvest lisaks ELi rahastatavale ÜPT-le. Neid toetusi taotlesid vastavalt 6345 ja 48 põllumeest.

Ebasoodsamate piirkondade toetust soovib lisaks 9178 taotlejat 380 111 hektarile.

Keskkonnasõbraliku majandamise toetusel oli 1926 taotlejat 430 686 hektaril.

Mahepõllumajandusliku tootmise toetust soovivad 1389 põllumeest 124 928 hektarile, 853 loomapidajat mahepõllumajanduslikult tunnustatud karjatatavatele loomadele ning 115 mahetootjat taotlesid mahetoetust mahetunnustatud kodulindudele,  sigadele, küülikutele ja mesilasperedele.  Mahe-põllumaad on kõige rohkem Tartumaal (15 218) ja Viljandimaal (13 025 ha).

Poollooduslike koosluste toetust taotles 933 puisniitude ja teiste koosluste hooldajat kokku 26 551 hektarile.

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust on Eestis võimalik saada ’Sangaste’ rukki kasvatamiseks (49 taotlejat, 1129 hektarit).

Ohustatud tõugu looma kasvatamise toetust saab samuti kohalike liikide säilitamiseks – Eesti maatõugu veise kasvatamiseks (173 taotlejat, 659 veist), Eesti raskeveo hobuse kasvatamiseks (59 taotlejat, 237 looma), Eesti tõugu hobuse kasvatamiseks (337 taotlejat, 1627 hobust) ja Tori hobuse pidamiseks (215 taotlust, 478 hobust).

Loomade karjatamise toetust võib taotleda veiste, lammaste, kitsede ja hobuste karjatamiseks rohumaal – seda soovivad 2575 taotlejat seoses 118 193 loomaga.

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kasutamisel kehtivad piirangud, mille hüvitamiseks makstavat toetust soovib 1623 taotlejat 23 745 ha kohta.

Natura 2000 alal asuva metsamaa analoogse toetuse taotlusi võttis vastu ja menetleb SA Erametsakeskus – neid taotlusi laekus tänavu 4782.  Sihtkaitsevööndisse taotleti toetust 10 160 hektarile, piiranguvööndisse 46 375 ha.

Andrus Rahnu tuletab taotlejatele meelde, et toetustega kaasnevaid kohustusi ja nõudeid tuleb korrektselt järgida. Lähim oluline tähtaeg on 31. juuli – selleks ajaks peavad rohumaad olema umbrohu leviku takistamiseks niidetud või peab seal olema samasuguse tulemuse saavutamiseks olema loomi karjatatud. Looduskaitse alla võetud rohumaadel võib niitmistähtaeg olla hilisem.

Vajalik info nõuete, toetuste ühikumäärade jm kohta on PRIA kodulehel www.pria.ee, nõu saab küsida ka infotelefonil  7377 679 või maakondlikest teenindusbüroodest. Toetuste määramise ja maksmise tähtajad on meetmeti erinevad, väljamakseid alustab PRIA detsembri algul ühtse pindalatoetuse maksmisest.

Uudised

Eile, 13. novembril toimus Maaeluministeeriumis arutelu mesindussektori esindajatega. Kohtumisel räägiti mesilaspere toetusest ning arutleti uue perioodi mesindusprogrammi ettevalmistamise teemal.

Kõik uudised »

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike