Lisatud: 21. märts 2007

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

21Mar2007 Pindalatoetused – kas põllumehe abiks või kiusamiseks?

Sarnase sisuga küsimusi on viimasel ajal PRIAle päris tihti esitatud. Selleks, et mõista pindalatoetuste ning nende menetlemiseks loodud põllumassiivide registri olemust ning tekkinud arusaamatuste tagamaid, peab ajas pisut tagasi minema sellesse hetke, kui Eesti veel euroliitu ei kuulunud ning sellisel kujul suuresti Euroopa maksumaksja taskust makstavaid pindalatoetusi taotlejatele ei makstud.

 

Küll on aga kohe alguses paslik meelde tuletada vanasõna „kes maksab, see tellib ka muusika” – kuna lõviosa pindalatoetuseks makstavatest summadest tuleb meile Euroopa Liidu eelarvest, siis on sealt ka väga täpselt ette antud need tingimused, mis peavad olema täidetud, et toetust saada. Ning kui isegi 10 aastat hiljem selgub, et taotleja ei ole neid tingimusi täitnud, peab PRIA makseagentuurina selle raha temalt tagasi küsima.

 

Deklareerimine ja kontroll

Pindalatoetuste taotlemise eeltingimuseks on, et maa on kantud PRIA hallatavasse p̵llumassiivide registrisse, mis loodi 2002. aastal. Toona kasutati registri alustena lehmanahkadeks kutsutud paberkaarte, mis hiljem asendusid digitaalsete ortofotodega Рnii on see suures osas euroliidu liikmesriikidest.

 

Selleks, et maa kantaks põllumassiivide registrisse, pidid inimesed 2003. aastal enda kasutuses ning tol aastal heas korras olnud põllumaa deklareerima. Selle töö mahtu on kõrvalt vaadates raske hoomata – poole aastaga deklareeriti 1,2 miljonit hektarit põllumaad. Vaadates seda töö mahtu, on selge, et kõiki neid massiive füüsiliselt kohapeal kontrollida ei jõutud ja PRIA’l sellist kohese kontrolli kohustust ka ei olnud.

 

See aga tähendab, et taotlejal lasus kohustus deklareerida ainult selline põllumaa, mis oli 2003. aastal reaalselt heas põllumajanduslikus korras. Kuna registri aluseks olid toona ortofotod, millest mõned pärinesid veel eelmisest kümnendist ning ka nende järgi oli paljudes piirkondades võimatu taotlejate esitatud andmeid kontrollida, pidid taotlejad seda hoolikamad olema maade deklareerimisel. Paraku esines palju juhtumeid, kus taotlejad kasutasid seda olukorda ära ning deklareerisid registrisse suuremad pinnad, kui nad tegelikult hooldasid ja korras hoidsid.

 

Nagu juba öeldud, on põldude registri aluseks ortofotod, millelt saab hinnata milline maa on toetusõiguslik ja milline mitte. 2004. aastal, mil Eesti põllumeestele avanes esimest korda võimalus taotleda euroliidu rahasid pindalatoetuste skeemi kaudu, pärinesid registri aluseks olevad ortofotod osaliselt veel 1999. aastast. Järgides taotlejate deklareerimisel esitatud andmeid, digitaliseeriti (joonistati) ortofotode peale põllumassiivide kiht ning järgnevatel aastatel saadeti ka taotlejatele enne taotlusperioodi kaardid koos neile märgitud põllumassiividega.

 

Põldude register jääbki uuenema

Kahjuks ei süvenenud ilmselt paljud taotlejad enam toetuse taotlemise tingimustesse või leidsid toetustes lihtsa mooduse suurema summa taotlemiseks, kui neil tegelikult õigus oli. Sageli märgiti toetust taotledes ära terve põllumassiiv, kuigi tegelikult hariti sellest ainult ühte osa.

 

PRIAl makseagentuurina on kohustus põldude registri aluseks olevaid ortofotosid uuendada vähemalt iga viie aasta tagant. Kui deklareerimise hetkel ning ka aastatel 2003-2005 pärinesid need aastatest 1999-2002, siis järkjärgult on ka ortofotosid uuendatud, et hoida register ajakohasena ning teostada kontrolle toetuse maksmise üle.

 

Üheks kontrolli meetodiks ongi ortofotode uuendamine, mis on üks toetusraha jagamist reguleeriva Euroopa Komisjoni nõuetest. Ortofotodelt tuvastatud erinevused taotletud pinna ning looduses oleva reaalse olukorra vahel peab PRIA fikseerima ning kui taotleja on taotlenud toetust rohkem, kui tal tegelikult õigus on olnud, peab ta enamsaadud toetuse tagasi maksma. Kui leitud rikkumised on suured, rakendatakse tagasinõudmisel ka sanktsioone, mis võib tähendada kogu toetussumma tagasinõudmist ja ka tuleviku toetuste vähendamist

Ka minuni on jõudnud etteheiteid, et PRIA poolt taotlemiseks saadud kaardil oli näha üks olukord ning looduses tuvastasid PRIA kontrollid sootuks teise situatsiooni. Nii see võib tõesti olla, sest selle viie aastaga, millega ortofotosid uuendatakse, jõuab looduses paljugi muutuda. Kuid makseagentuurina peame rõhutama, et taotleja vastutab esitatud andmete õigsuse eest – kui ta harib või hoiab korras ikkagi viit hektarit, siis ta ei tohi toetust taotleda kümnele, lootuses, et kontrollid tema juurde sel aastal ei tule. Isegi siis, kui PRIA põldude registri poolt väljastatud ning mõne aasta vanusel ortofotol tugineval kaardil on massiiv suurem.

 

Kohtumisel põllumeestega on mitmeid kordi tehtud ettepanek, et PRIA võiks fikseerida põldude registris mingi seisu ning seejärel toetusõiguslikud pinnad enam ei muutuks. Ilmselt saavad aga ka nende ettepanekute tegijad järele mõeldes aru, et selline olukord kunagi ei saabu, sest looduses kasvavad ikka mõned põlluääred võssa, kuskile rajatakse uusi teid või hooneid – ühesõnaga muutub toetusõiguslik pind pidevalt. Seepärast siis ka vajadus uute ortofotode järele.

 

Kui 2003. aastal deklareerimise ajal oli põld heas korras, kuid paari aastaga on näiteks põllu äär võssa kasvanud, siis pole iseenesest veel midagi hullu lahti ning seda maad põllumassiivide registrist ei kustutata. See pind on toetusõiguslik ka edaspidi, lihtsalt sel ajal, kui seal nõuetekohast põllumajanduslikku tegevust ei toimu, ei saa sellele ka toetust taotleda.

 

Põllumassiivide registri üheks suuremaks muudatuseks 2007. aastal on massiivide jagamine väiksemateks osadeks – eraldiseisvateks massiivideks. Jagamisele lähevad eelkõige just sellised massiivid, mille kogupindala erineb kõige enam taotletud pindalast. Teisisõnu, kui massiivil on palju taotlemata (kasutamata) pinda, siis see pind eraldatakse eraldiseisvaks massiiviks. Massiivide jagamiseks kasutatakse eelkõige katastripiire. Taoline jagamine on vajalik eelkõige selleks, et tagada võimalikult täpne ristkontroll taotletud ja registrisse kantud pindade vahel. Tootjatele, keda taoline massiivide jagamine puudutab saadetakse ka uus kaart koos selgitava kaaskirjaga.

 

Kadakate raiumine ei aita

Samas peab aga silmas pidama, et toetusõiguslikku põllumajandusmaad Eestis juurde tekkida ei saa. Euroopa Liidu määruse 1782/2003 artikkel 143b alusel on toetusõiguslik vaid see maa, mis 2003 aastal oli heas põllumajanduslikus korras ja mis ka registrisse kanti. Seega ei saa kuidagi nõustuda ka meediast läbi käinud väidetega, justkui peaksid talumehed hakkama PRIA esitatavate tingimuste täitmiseks kadakaid maha raiuma, et rohkem toetust saada.  Need maad, mis kord juba toetusõiguslike maade hulgast välja jäid enam toetusõiguslikuks ei muutu, isegi kui sellest korralikult haritud näidispõld või –karjamaa teha. Samuti ei muutu toetusõiguslikuks ka maad, milledel kontrolli tulemusena on leitud, et maa ei olnud 2003. aastal heas põllumajanduslikus korras. Ning kes sellise süsteemiga päri ei ole, siis neile tuleb meelde tuletada, et toetuste saamine on võimalus, mitte kõigile kinnistatud pärisõigus.

 

Lisaks sellisele registrikontrollile kontrollitakse igal aastal ka erinevate toetuste tingimuste täitmist. Seda tehakse nii kohapealsetes kontrollides, keda paljud taotlejad on oma põllu serval näinud, kui ka kaugseire teel – mõlemad meetodid on väga täpselt reguleeritud Euroopa õigusaktides ning neid peavad täitma nii PRIA kui taotlejad. Nagu juba öeldud – kes maksab, see tellib ka muusika.

 

Ãœheks sagedamini esinevaks probleemiks pindalatoetuste taotlemisel on ka massiivide nö. lõhki taotlemine. See tähendab, et ühele ja samale maale küsivad toetust mitu erinevat inimest. Ãœsna sageli peituvad selle probleemi taga rendisuhted ning nii maa omanik kui selle rentnik ja kasutaja taotlevad põllule toetust. Pindalatoetuste eesmärk on  kompenseerida maa harimiseks tehtud kulutused ning maa omanik ja rentnik peaksid sellisel juhul küll omavahel kokku leppima, kumb neist toetust taotleb. Kui seda ei tehta ning taotluse esitavad PRIAsse mõlemad, saame meie toetuse määrata siiski vaid sellele, kellel on maa kasutamiseks kehtiv õiguslik alus ja teine osapool saab sanktsioonide osaliseks. Sanktsioonideks võib olla sõltuvalt topelttaotlemise suurusest kogu toetussumma.

 

On olnud ka juhuseid, kus taotlejad on taotlemisel lähtunud katastripiiridest ning hiljem selgub kohapealsete kontrollide käigus, et kogu see maa toetusõiguslik ei ole. PRIA lähtub ikkagi reaalsest olukorrast looduses ning kui põllu äärest on meeter niitmata, siis mõõdavad meie inspektorid selle toetusaluse pinna hulgast välja. Samuti mõõdetakse põllukultuuride toetuse puhul toetatava pinna hulgast välja need kohad põllul, kus näiteks liigniiskuse tõttu pole vili tärganud.

 

On loomulik, et selliseid asju looduses juhtub ja neid ei saagi põllumees ette prognoosida. Kuid sellisel juhul tuleks PRIAt sellest teavitada ning taotletud pinda vähendada. Kirjalikult teavitada võib PRIA’t kogu toetuse menetlusperioodi jooksul.

 

Kui PRIA teeb liiga

Ligi 19000 taotlejaga pindalatoetuste menetlemisel v̵ib juhtuda ka eksitusi Рtaotluste menetlemisega tegelevad ametnikud on ju samuti inimesed. Kui taotleja on kindel, et eksinud on PRIA, on tal alati ̵igus esitada otsuse kohta vaie ning selle mitterahuldamisel ka kohtusse p̦̦rduda.

 

Siiski peab meeles pidama, et toetusõigusliku pinna määramisel lähtub PRIA Euroopa õigusaktides sätestatust. Kuigi mõni otsus võib taotlejale tunduda tema õiguste riivamisena, peame meeles pidama, et toetussumma tuleb suures osas Euroopa maksumaksjalt. Seega peame arvestama Euroopa Komisjoni seisukohtade ning tõlgendustega ning vajadusel küsime kohtuvaidluse jaoks ka Euroopa eelkohtu otsust.

 

Mida soovitada taotlejatele, kes tänavu mais pindalatoetusi taotlema tulevad? Nüüdseks on taotlusi vastu võetud kolmel aastal ning menetlemise käigus on palju õppinud nii PRIA kui taotlejad. Igal juhul peavad taotlejad aga meeles pidama, et nad ei taotleks toetust pinnale, mida nad tegelikult ise nõuetekohaselt ei hoolda. Isegi kui registrisse kantud põllumassiiv on suurem ning võimaldaks toetust taotleda.

 

Ahti Bleive,

peadirektori asetäitja

Uudised

Eile, 13. novembril toimus Maaeluministeeriumis arutelu mesindussektori esindajatega. Kohtumisel räägiti mesilaspere toetusest ning arutleti uue perioodi mesindusprogrammi ettevalmistamise teemal.

Kõik uudised »

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus Arvamuse bänner bronn-vaike