Lisatud: 28. august 2009

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

28Aug2009 Pindalatoetused 2009: uued meetmed said populaarseks

Kevadel PRIAs vastuvõetud pindala- ja keskkonnatoetuste taotlustelt on esialgsed numbrid kokku arvutatud.  PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive ja otsetoetuste osakonna juhataja Andrus Rahnu tõdevad, et jätkus viimaste aastate tendents: ühtse pindalatoetuste taotlejate arv kahanes, põllumaa pind aga suurenes.

„Haritav maa läheb väiksematelt tootjatelt suuremate kätte," ütles Rahnu. Ahti Bleive lisas, et samas tuli arvukalt maakasutajaid toetusi taotlema esmakordselt ning taotleti ka sellistele põldudele, kuhu pole seni toetusi küsitud.

Üks põhjusi uudsele huvile toetuste vastu on arvatavasti üldine majanduslik olukord, aga tänavu lõppesid ka paljudel taotlejatel mitme meetme osas viieaastased kohustuseperioodid - näiteks keskkonnasõbraliku tootmise, eelmise programmperioodi mahetootmise või ebasoodsate piirkondade meede.  Nüüd oli aeg valida, kas jätkata tuttavate tegevustega ka järgmisel kohustuste-perioodil. Rentnikud ja maaomanikud värskendasid lepingulisi suhteid ja mõnigi omanik otsustas ise põllumeheks-toetusesaajaks asuda.


Kõrge toetusmääraga meetmetel oodatust rohkem taotlejaid

Aprillikuus toimunud pindalatoetuste infopäevadel  rääkisid põllumajandusministeeriumi esindajad, et uue meetme - keskkonnasõbralik majandamine (KSM)  - toetusaluseks pinnaks näeb maaelu arengukava Eestis kohaseks 400 000 hektarit. Kui pind juba esimesel taotlemise-aastal täis saab, ei pruugi järgmisel aastal selle toetusskeemiga enam liituda saadagi. Nii ka läks: KSM toetust taotleti ligi 470 tuhandele hektarile. Seejuures läksid KSM toetusele üle paljud senised keskkonnasõbraliku tootmise taotlejad.

„KSM toetuse saamiseks on päris palju nõudeid," nentis Andrus Rahnu. „Valida sai meetme nõuete põhipaketi või lisapaketi vahel, lisapaketi tingimused on keerukamad täita. Eeldasime, et laekub umbes kaks kolmandikku põhipaketi ja kolmandik lisapaketi taotlusi, aga suhe on vastupidine. Lisapaketi toetus on suurem ja see motiveerib tootjaid täitma rangemaid nõudeid!"

Väga populaarseks osutus ka uus mahetootmise toetus, mida sai taotleda nii põldude kui ka maheloomade ja karjatatavate maheloomade kohta.  „Tootjad on keskkonnateadlikud ja puhtad tooted on Eestis hinnatud, aga muidugi motiveerib mahetootmisega tegelema ka toetuse kõrge määr ja tõsiasi, et tavatootmises kasutatavate väetiste ja herbitsiidide hinnad on üsna kõrged!" ütles Bleive.

Nii mahepõllud kui -loomad peavad saama Taimetoodangu Inspektsiooni mahetunnustuse ning kui paljudele loomadele see tegelikult on omistatud, saab PRIAle teatavaks sügisel. 

 

Toetussoove on rohkem kui eelarves raha
Uus on ka toetus loomade karjatamiseks karjamaadel ning ka see sai väga menukaks: 3668 loomapidajat soovivad toetust ligi 120 000 kitse, lamba, hobuse ja veise kohta. Kui nad kõik toetust saaksid, kuluks selleks ligi 82 miljonit krooni - meetme eelarves on aga 68 miljonit. Samamoodi on esialgu „lõhki taotletud" KSM meede, kus puudu tuleks ligi 94 mln krooni eeldusel, et kõik soovijad toetust saaksid. Selle eelarveks planeeriti 300 mln krooni.

„Kas toetuste ühikumäärasid tuleb vähendada või leiab põllumajandusministeerium teisi võimalusi, seda on vara öelda ja otsust ei tee PRIA," nentis Bleive. „Pragu kestab 15. oktoobrini kontrolliperiood ja alles selle lõppedes selgub, kui suure hulga abikõlbulike ühikute vahel tuleb toetused jagada."


Suvel ja sügisel käivad kontrollid

PRIA inspektorid käivad kuni sügiseni põlde kohapeal kontrollimas - seda tehakse nii valimi kui vihjete jm lisainfo põhjal pisut rohkem kui kuuel protsendil taotlusalusest pinnast. Lisaks on PRIAl põllupiiride ja abikõlbulike alade selgitamiseks kasutada õhust tehtud fotod, registrid, varasemad kaardid.

„Kontrollitud põldudel pole tõsiseid rikkumisi avastatud, aga segadusi on õigusliku alusega maa harimiseks," ütles Andrus Rahnu. „On hulk juhte, kus põllumees leiab rohumaad niitma minnes juba heina tehtud olevat - näiteks otsustas pärisomanik tänavu ise niita ja toetust küsida, ehkki oli maa rendile andnud ja ka rentnik loodab toetust saada.  Aus oleks siis omavahel kokku leppida, kes saab toetuse ja sellest PRIAle teada anda, sest meie ei saa paljudel juhtudel niisugustes vaidlustes kohtumõistjad olla."

Tuleb ette ka toetuse taotlemist suuremale pinnale kui maad registri või PRIA kaartide järgi on, jne. Mitmeaastase nõuete täitmise kohustuse puhul unustatakse taotlusvormile teha märge kohustuse jätkamise kohta. Kes liitus uue mitmeaastase kohustuse-perioodiga, neist on paljud unustanud täita kirjaliku kohustuse võtmise kinnituse. Sel juhul saadab PRIA taotlejatele järelepärimiskirja selgitusega, mida tuleb taotluses olnud puuduste kõrvaldamiseks teha.


Millal saab toetuse kätte?

Kindlasti ootavad põllumehed selget teadmist toetuste suurusest ja väljamaksmise ajast.  Toetuste ühikumäärade ja nende kinnitamise kohta leiab infot PRIA kodulehelt ja vihikuist „Abiks taotlejale". Ühtse pindalatoetuse maksmise on PRIA Ahti Bleive kinnitusel planeerinud detsembrikuusse, tootmisest lahtiseotud toetuste maksmine algab novembris. Keskkonnatoetuste väljamaksmine jääb 2010.a veebruarikuusse.

Teraviljasaak tõotab tänavu keskmisest parem tulla, lamandunud viljapõlde peaaegu pole.  Kokkuostuhinnad põllumehi ei rahulda.  PRIA saab juba praegu kinnitada, et 1. novembril alustame teravilja sekkumiskokkuostu hinnaga 1592,36 krooni tonn.

 

Pindalatoetuste taotlemine 2008 ja 2009

Meede

Esitati taotlusi

 

Taotletud ühikud

 

 

2008

2009

2008

2009

Ühtne pindalatoetus

17231

15984

856354

860578

Põllukultuuride kasvatamine

6692

5816

400757

393795

Keskkonnasõbralik tootmine

5634

436

461716

9378

Keskkonnasõbralik majandamine

 

2159

 9378

468128

Mahe 2004-2006

1236

 269

73829

 12750

Mahe 2007-2013 (põld)

 

966

 

76085

Toetus Natura põllumaale

1434

1395

21963

22482

Ebasoodsamate piirk. toetus

8685

8407

287730

353015

Energiakultuuri kasvatamine

127

230

11568

24386

Poollooduslike koosluste toetus

753

888

18780

21490

Ohustatud tõugu looma pidamine

467

690

 1780

 2101

         

Tabel ei kajasta kõiki meetmeid ja andmed on esialgsed.

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike