Lisatud: 11. juuni 2015

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

11Jun2015 Pindala- ja loomatoetuste taotlusvoor hakkab lõppema

PRIA vahendatavate pindala- ja loomatoetuste taotlusvoor algas tänavu tavapärasest pisut hiljem – 7. mail - ning hilinenud taotluste vastuvõtt kestab veel 19. juunini.

7. juuniks oli pindalataotlusi laekunud 17 444, neist ligi 69,8% esitati e-PRIAs. Loomakasvatuse otsetoetuste taotlusi saabus  2610, neist 76,1% e-PRIAs. Kiitus ja tänu kõigile e-PRIA kasutajatele – seal täidetud taotlused on teenuste ülesehituse tõttu korrektsemad ning nende menetlemine on paberil esitatutest kiirem ja lihtsam!

Taotlusvoor pole tavaline: rakenduvad uue programmperioodi uued nõuded ja toetused, samas kestab hulk vana perioodi keskkonnameetmetega seotud kohustusi. Õigusaktid uute reeglitega valmisid üsna taotlusvooru eel. Nii jäi taotlejatel nende tundmaõppimiseks ja oma tegevuste planeerimiseks aega napilt. Siiski peab klient teadma, milliste kohustustega end toetust taotledes seob. Taotluses esitatu eest vastutab toetuse soovija ise ka siis, kui volitas enda taotlust täitma näiteks konsulendi.

 

Mida praegu veel teha saab?

Pindala- ja loomakasvatustoetuse taotlusi saab esitada või neis muudatusi teha kuni 19. juunini. Kontrollige kindlasti, kas kõik vormid soovitud toetuste taotlemiseks on esitatud, taotlemiseks vajalikud märked kõigi loomade ja põldude osas on tehtud ning taotlus vastab toetuse saamise nõuetele ja tegelikule olukorrale.

Näiteks saab teatud kultuuridele keskkonnasõbraliku majandamise toetusega (KSM) ja mahetootmise toetusega paralleelselt samadele põldudele taotleda ka puu- ja köögivilja otsetoetust, kuid selleks peab tegema põldude loetelus põllu kohta ka taotlemise märke. Üle vaadata tasub ka taotletud toetuste nõudeid: kas neid on ikka võimalik täita ka 5-aastase kohustuse korral? Kohustuse katkemine toob kaasa juba saadud toetuse tagasinõude. See võib asetada tootja raskesse majanduslikku olukorda, kui mitme aasta toetus tuleb tagasi maksta.

Kas on täidetud kõik konkreetse toetuse nõuded, nt viljavaheldus KSMi ja mahetootmise toetuse puhul? Vajadusel tehke muudatused nii põldudel kui taotlusel.

Pärast 19. juunit esitatud muudatusi ja täiendusi taotluses (v.a taotlemisest loobumine) ei ole võimalik enam arvesse võtta, kui tegemist ei ole ilmsete vigadega ja PRIA pole taotlejat nendest teavitanud. e-PRIAs taotlejale taotluse esitamise käigus osutatud puuduste osas loetakse taotleja teavitatuks ja neid  puudusi on tal võimalik kõrvaldada hiljemalt 19. juunil.

Muudatuse tegemiseks ei pea büroosse tulema - taotluse või muudatused saab esitada e-PRIAs. Seal tehakse kohe  esmased loogilisuse ja nõuete kontrollid, mis teavitavad taotlejat tema esitatud andmete alusel puudu olevatest märgetest taotlusel jms.

Alates 2015. a ei saa pärast taotluste vastuvõtu perioodi lõppu esitatud taotlusi menetlusse võtta ka juhul, kui hilinemise põhjustasid taotleja tahtest sõltumatud asjaolud.

Küsimusi tekitanud nõuetest

Loomade heaolu toetus (LHT). Erinevalt teistest meetmetest pole LHT koolituse läbimine kohustuslik nõue, vaid taotlejal on võimalik LHT koolituse läbimise eest saada 75 eurot lisatoetust.  2015. a lähevad arvesse koolitused, mis on toimunud ajavahemikul 1. jaanuar kuni 15. juuni 2015. Kui LHT nõuete koolitus läbitakse pärast 15. juunit, saab selle eest lisatoetust taotleda järgmistel aastatel, kui täidetakse ka teisi LHT toetuse nõudeid.

Nn rohestamise toetus. Kogu taotleja kasutuses olev maa tuleb väga täpselt taotlusele kirja panna, sest rohestamise nõuete kohustuse täitmist ja täitmise vajadust vaadatakse kogu taotleja kasutuses oleva maa pealt. Arvesse võetakse ka maad, mis on väiksemad kui 0,3 hektarit või millele toetust ei taotleta. Kui kohapealses kontrollis tuvastatakse, et taotleja kasutuses olev pind on suurem või väiksem kui taotlusel märgitud, siis võib see viia rohestamise toetuse vähendamiseni või sellest ilmajäämiseni, sest rohestamise nõuete täitmist hinnatakse kindlakstehtud pinna alusel.

Kui taotlusel esitatud andmete alusel peab taotleja mõnda rohestamise nõuet täitma ja kontrollide käigus tehakse kindlaks sellise suurusega pind, mis võinuks taotleja rohestamise nõude täitmisest vabastada, siis see olukord ei vabasta teda nõude täitmisest. Näiteks on mitmekesistamise nõude täitmisest vabastatud taotlejad, kelle põllumaa pind on alla 10 ha.  Kui taotleja märgib taotlusele põllumaa pinnaks 10,5 ha ja kontrolli tulemusena tuvastatakse, et tegelikult on tema kasutuses 9,7 ha, siis ei vabasta see taotlejat mitmekesistamise nõude täitmisest. Tal peab ikkagi olema põllumaal vähemalt 2 kultuuri, millest peamine ei tohi olla pinna poolest suurem kui 75% põllumaast.

Rohestamise ja mitmekesistamise info koos näidetega on PRIA kodulehel.

Hooldamata maa eest toetust ei saa

Kogu taotleja kasutuses olev põllumajandusmaa peab olema nõuetekohaselt hooldatud. Selleks võib kasutada järgmisi tegevusi: põllumaa harimine, rohumaadel põllumajandusloomade karjatamine, rohumaa niitmine, sööti jäetud maa hooldamine niitmise või hekseldamise teel, põllumaa hoidmine musta kesana jm, vältimaks põllumajandusmaa otstarbe muutust, rohumaa või sööti jäetud maa võsastumist.

Varem vähendati hooldamata maade puhul (rohumaa niitmata või kultuur tähtajaks külvamata) toetusi nõuetele vastavuse raames, ent alates 2015.a on hooldamine toetusõiguslikkuse nõue. Toetuse taotleja peab arvestama, et suudab põldudel tööd tähtaegselt ja nõuetekohaselt ära teha. Põllud, millel on tööd tähtaegselt tegemata, arvatakse toetuskõlbuliku pinna hulgast välja. See toob kaasa taotletud ja kindlakstehtud pinna erinevuse, millest sõltub ka võimalik sanktsioon.

 

Põllutööde tähtajad

Tegevus

Tähtaeg

Kultuur on külvatud, maha pandud või istutatud

hiljemalt 15.juuni

Püsirohumaade hekseldamisega alustamine

alates 5.juulist

Rohumaa niitmine ja niite kokku kogumine; hekseldamine või  muul viisil hooldamine

hiljemalt 10.august

Viljapuude ja marjaaluste võraaluste ja reavahede niitmine ja niite kokku kogumine; hekseldamine vm viisil hooldamine

hiljemalt 10.august

Looduskaitselise piiranguga alal niitmine ja niite kokku kogumine (püsirohumaa põllult niite äravedamine); hekseldamine vm viisil hooldamine

hiljemalt 20.august

Looduskaitselise piiranguga alal viljapuude ja marjaaluste võraaluste ja reavahede niitmine ja niite kokku kogumine; hekseldamine vm viisil hooldamine

hiljemalt 20.august

MAK 2014-2020 KSM toetuse raames mitmeaastaste korjetaimedega rajatud põllu, millele taotletakse toetust mesilaste korjealade rajamise lisategevuse eest, niitmine või hekseldamine vm viisil hooldamine

hiljemalt 15.september

Niitmise, hekseldamise ja karjatamise nõudeid ja tähtaegu ei kohaldata taotluse esitamise aastal rajatud rohumaal, heinaseemnepõllul, energiakultuuripõllul ja rohumaa haljasväetise sissekünni aastal.

 

Püsirohumaal on hekseldamine lubatud alates 5. juulist. Heksli võib jätta põllule:

*  kogu püsirohumaal, kui taotleja kasutuses on kuni 10 ha põllumajandusmaad;

*  kuni 10 hektaril ja lisaks kuni 10% põllumajandusmaa pindala osast, mis ületab 10 ha;

*  kui põllumaa (v.a lühiajaline rohumaa) moodustab põllumajandusmaast üle 30%;

*  kui loomkoormus püsirohumaa hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut.

Kui taotleja taotleb ka perioodi 2014–2020 poolloodusliku koosluse hooldamise toetust (PLK), loetakse tema rohumaa nõuetekohaselt hooldatuks, kui seal täidetakse otsetoetuse saamise nõudeid või PLK toetuse nõudeid. PLK taotlejad, kes tahavad oma PLK maale ÜPT toetust (lubatud ainult kooslustel, mille tüüp ei ole puiskarjamaa või kadakatega niit), peavad arvestama, et ÜPT toetusõiguslik pind ei pruugi PLK pinnaga täielikult ühtida.

Tähelepanuks seoses maaga

Taotlustel kajastub üle 14 500 hektari sellist maad, mida pole põllumassiivide registrisse kantud. Sellise suure hulga maa toetusõiguslikkuse hindamine ja registrisse kandmine võtab palju aega ning taotlejad võivad saada teavituse põllumassiivide moodustamise kohta alles sügisel. Seetõttu palume kõigil üle vaadata oma pindalataotlustega esitatud põldude pindalad ja piirid hiljemalt 19. juuniks ning veenduda, et taotlusele on kantud ainult heas põllumajanduslikus korras olevad maad, mida taotleja tegelikult kasutab ja mille kasutamiseks on tal kasutusõigus!

Toetusõigusliku pinna sisse ei kuulu kadakate või puudega liigtihedalt kaetud alad (metsad, kadastikud). Ühtse pindalatoetuse (ÜPT) põlluna ei tohi arvestada pinda, millel on üle 50 puu hektari kohta või mis on alaliselt liigniisked.

Püsirohumaa põldudele taotlejad peavad jälgima, et põllu pinna sisse poleks märgitud maastikuelemente, mis pole püsirohumaal lubatud (põllusaared, metsasiilud jne). Palume taotlejatel oma taotlused üle kontrollida ja veenduda, et püsirohumaa pinna sisse poleks märgitud mittetoetusõiguslikke maastikuelemente!

Kui PRIA tuvastab, et toetusõiguslik pindala on väiksem kui taotlusele märgitud põldude pindala ning teavitab sellest klienti, siis pole taotlejal enam õigust oma taotlust selliste põldude osas muuta-vähendada. Sellised pinnaerinevused võivad kaasa tuua sanktsioonid koos toetuste vähendamise või isegi mittemääramisega.

Ärge unustage kasutusõigust - pindalataotlusi on esitatud riigi või jätkuvalt riigi omandis olevatele maadele, kuhu pole sõlmitud maa kasutusõiguse lepinguid.  Riigi omandis maadele peavad lepingud olema sõlmitud kirjalikult hiljemalt 15.06 seisuga!

Need põllud, mis märgiti pindalatoetuste taotlustele katastriüksuste numbritega, vaadatakse PRIAs üle ja moodustatakse põllumassiivid sellises ulatuses, mis on PRIA hinnangul toetusõiguslikud. Selle tulemusena asendab PRIA  pindalataotlustel katastriüksuste numbrid põllumassiivide numbritega – taotlejad ei pea seda muudatust ise tegema. Küll aga peavad nad arvestama eespool kirjeldatud pindade kindlaksmääramisest tulenevate vähendamistega. Veenduge oma taotlusel olevate andmete õigsuses ja vajadusel parandage need 19.juuniks!

Põllumassiivide registri uuendamise käigus määrati igale põllumassiivile maakasutuse tüüp, kasutades 2014 ning varasemate aastate taotlusandmeid. Massiivi maakasutuse tüübiks määrati püsirohumaa (PR) juhul, kui taotleja oli 2014.a ise märkinud maakasutuseks PR või oli samal kohal heintaimi kasvatatud rohkem kui 5 aastat järjest.

Kui massiivi maakasutuse tüübiks on märgitud PR ning seal kasvatatakse jätkuvalt heintaimi (v.a. monokultuur), siis tuleb ka pindalatoetuste taotlemisel märkida maakasutuseks PR. Seda ka juhul, kui rohumaad on uuendatud.  Põlde, millele 2015 taotlusel on märgitud maakasutuseks P, kuid kus kasvatatakse heintaimi rohkem kui 5 aastat järjest,  käsitleb PRIA püsirohumaana koos sellest tuleneva mõjuga toetuste määramisel.

Uudised

Eile, 13. novembril toimus Maaeluministeeriumis arutelu mesindussektori esindajatega. Kohtumisel räägiti mesilaspere toetusest ning arutleti uue perioodi mesindusprogrammi ettevalmistamise teemal.

Kõik uudised »

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus Arvamuse bänner bronn-vaike