Lisatud: 29. mai 2009

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

29Mai2009 Piima toodeti 92% Eestile määratud kvoodist

PRIAs valmis kokkuvõte 31. märtsil lõppenud piimakvoodi-aasta tulemuste kohta: piima toodeti Eestile määratud kvoodist 92,1% ehk 607,2 tuhat tonni, mis on 5881 tonni rohkem kui eelmisel kvoodiaastal.

 Kvoodiaastaga 2007/2008 võrreldes toodeti Eestis piima ligi protsendi võrra rohkem, samas jäi kvoodi täituvus eelmisele aastale alla - toona oli see 93,03%. „Põhjus on selles, et kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides suurendati 2008/2009 kvooti kahe protsendi võrra," selgitas PRIA riiklike toetuste büroo peaspetsialist Urve Seedre. „Eesti jaoks tähendas see luba toota 659,3 tuhat tonni piima ning 651,3 tuhat tonni kvooti oli ka välja jagatud."

Piimatootmise kvooti rakendati Eestis esmakordselt 2004.a seoses Euroopa Liiduga liitumisega. Selle turukorraldusmeetme eesmärk on vähendada piimaturul nõudluse ning pakkumise tasakaalustamatust, stabiliseerida turud ja tagada mõistlikud tarbijahinnad. Riikide suhtes, kus piimatoodang kvooti ületab, rakendatakse trahve; Eestil pole neid maksta tulnud.

Piimatootjad võivad taotleda kahesugust kvooti - üks võimaldab piima müüa kokkuostjatele ja töötlejatele (tarnekvoot), teine seda ise turustada piimana või sellest valmistatud toodetena (otseturustuskvoot). Aastate jooksul on tarnekvoodi osakaal suurenenud, otseturustatava piima kogus kolmandiku võrra kahanenud ja moodustab toodetava piima üldkogusest vaid ühe protsendi.

Urve Seedre nentis, et ka sel kvoodiaastal vähenes kvoodiomanike hulk. „Kuna toodetud piima kogus ei vähene, vaid kasvab, siis ei näita kvoodiomanike arvu vähenemine piimatootmise hääbumist, vaid seda, et piimatootmisega tegelevad üha suuremad ettevõtted. Kasvab ka keskmine piimatoodang ühe lehma kohta, mis oli eelmisel kvoodiaastal Eestis 7424 kilogrammi."  

Kui väikese karja omanik oma loomad suuremale ettevõttele müüb, vahetab koos loomadega omanikku ka nende loomade toodanguga seotud piimakvoot. 2008/2009 kvoodiaasta alguse seisuga oli kvoodiomanikke kokku 1358,  tänavu 31. märtsiks 1232.

 

1.aprillil alanud uuel kvoodiaastal tõuseb kõigi EL-i liikmesriikide piimakvoot taas ühe protsendi võrra - Eestile on eraldatud ligi 657 tuhat tonni tarnekvooti ja 8908 tonni otseturustuskvooti, kokku 665,9 tuhat tonni. Tootjatel on oluline teada, et alates 2009/2010 kvoodiaastast on individuaalse kvoodi täituvuse piiriks 85% endise 70% asemel. See tähendab, et kvoodiaasta jooksul individuaalse kvoodi alla 85%-lise täitmise korral vähendatakse selle põllumajandustootja kvoodikogust, arvates pool kasutamata jäänud kvoodikogusest reservi.

1. juulist hakkab PRIA tootjatelt  vastu võtma taotlusi piimakvoodi suurendamiseks. Kvooti saab juurde taotleda tootja, kes on lõppenud kvoodiaastal täitnud talle määratud kvooti vähemalt 90%.

Piimakvoodi alusel saavad piimatootjad ka toetust. Tänavu maksti seda 0,24 kr kvoodikilogrammi kohta seisuga 31.märts 2007 tootjal olnud kvoodi alusel. Käesoleval kuul määras PRIA 1403 taotluse alusel 150,5 miljonit krooni piimakvoodi alusel makstavat toetust.

PRIA on aastate jooksul vahendanud Eesti põllumajanduse, maaelu ja kalanduse toetuseks ligi 15 miljardi krooni ulatuses toetusi.

 

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus Arvamuse bänner bronn-vaike