Lisatud: 05. veebruar 2010

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

05Veebr2010 Peipsiäärsed alad ärkavad uuele elule

2008. aastal loodud Peipsi-äärsetest ettevõtjatest, omavalitsustest, mittetulundusühingutest ja sihtasutustest koosnev MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu (PKAK) on alustanud tõsist tööd kalandus- ja turismiettevõtluse ning teiste valdkondade arendamiseks Peipsi regioonis.

Euroopa Kalandusfond toetab Peipsi kalanduspiirkonna arenguks aastate 2009-2013 kohta koostatud strateegia elluviimist 64 985 000 krooniga. Spetsiaalne mittetulundusühing oli tarvis luua ennekõike selleks, et piirkonna ettevõtted, ühendused ja omavalitsused üheskoos oma piirkonnale arengukava koostaksid ja otsustaksid, milliseid toetusmeetmeid oleks vaja selle elluviimiseks. Arengukava tuumakusest sõltus kalandusfondist saadava toetuse suurus.
Ühingu tegevus hõlmab Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve, Vooremaa kaheksat järve ning osaliselt Suur-Emajõe äärseid rannaalasid kuni Tartuni. MTÜ tegevuspiirkond on Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Tartumaal ja Põlvamaal.


Kõik algas strateegiast

Selleks, et nii kaugele jõuda, tuli esmalt valmis kirjutada põhjalik piirkonna arengustrateegia. PKAK-i tegevjuht Andri Plato ja juhatuse esimees Urmas Pirk kaasasid sellesse võimalikult palju inimesi, et arvestada erinevate huvidega.
Strateegia on arendajate kogu jaoks nagu piibel, mille koostamiseks loodi MTÜ koosseisus töörühmad. „Need keskendusid sadamate ja lossimiskohtade väljaehitamisele, kalandusettevõtluse edendamisele ja otseturustamisele, turismile, külade taastamisele jne. Rühmad koosolekul pakuti välja huvitavaid ja arukaid ideid. Nii tekkis mõte, et arendajate kogusse kuuluvate ettevõtete valmistatud kalatooted ja teisedki kaupade pakendid võiksid olla nii Eesti kui ka välismaa tarbijale äratuntavad meie logo kaudu, millel on kujutatud kala ja lained," räägib Urmas Pirk.
Vaimusilmas näevad PKAK-i liikmed Peipsit kui omapärase ja huvitava kultuuriga säästvalt arenevat kalanduspiirkonda, kus kohalikul elanikul on hea elada ja töötada.
Tulevikus on Peipsi kalanduspiirkonnas säästva kalanduse põhimõtete rakendamiseks välja arendatud nõuetekohased kalasadamad koos juurdekuuluva infrastruktuuriga. Peipsi kalanduspiirkonna ettevõtjad väärindavad kala võimalikult suures koguses ja teevad turustamiseks ühist müügitööd.
Piirkonnas tegelevad heal tasemel teenindusega kalandusturismi-ettevõtjad, kes pakuvad uusi tootepakette. Piirkonna turismi arenguks tehakse ühisprojekte, mis hõlmavad kogu Peipsit. „Näeme, et piirkonnal on tugev identiteet tuntud brändide - järv, kala, sibul, kaunid maastikud jm - näol, mida osatakse aktiivselt kasutada ja kasu saada," märgib Plato. 


Regioonil on mitmekülgsed plaanid

Strateegia on valmis ja tegevjuht Andri Platol vist isegi sõna-sõnalt peas. Selleks et teada saada, mille jaoks on raha kõige rohkem vaja, tehti kalurite seas küsitlus. Kui kalapaatide jaoks on eelmistel  aastatel PRIA-lt toetust saadud, siis nüüd on suurimaks probleemiks kohad, kust kaudu kala järvelt maale tuua.
Ligi 65 miljonit krooni on kavas kasutada viies tegevusvaldkonnas: kalasadamate arendamine, otseturustamine, kalandusturism, piirkonna ettevõtluse mitmekesistamine ja koolitus.
„Meeste soovil läheb umbes 60 protsenti toetusrahast sadamate rekonstrueerimiseks ja lossimiskohtade väljaarendamiseks, et need nõuetega vastavusse viia," selgitab Pirk. Praeguse kahe asemel võiks neid olla kuni tosin. Jutt pole puhtalt kalasadamatest, vaid sellistest, mis võtaksid vastu ka jahte ja transpordilaevu.
Esimese asjana on plaanis ühiselt osta süvendaja, millega saaks ummistuma kippuvad randumiskohad sügavamaks kaevata. 30. oktoobrist 9. novembrini 2009 toimuski taotlusvoor, kuhu oodati taotlusi sadamasüvendaja ostmiseks. Projektide puhul on nii, et mida suuremat huvide ringi see katab, seda rohkem raha saab projekti elluviija tagasi. „Igal aastal viime kõikide tegevusvaldkondade jaoks läbi taotlusvoorud," selgitab Pirk.


Kalaturismil on tulevikku

Viiendik kogu kolme aasta planeeritavast toetusest tahetakse suunata kalandusturismi arendamisse.
Kavas on välja töötada mitu paketti, alustades paadi- ja õngelaenutusest, lõpetades ööbimisvõimaluse pakkumisega. Näiteks talvine jääaugust õngitsemine on nii popp, et selleks sõidavad lätlased hordide kaupa Peipsi äärde. Talvel võib Peipsi jääl olla kuni 5000 inimest päevas.
Valdadega koostöös tahetakse rajada autoparklad, nende majandamine jääks eraettevõtjate õlule. See tähendab, et parkimine oleks tasuline, kuid see annaks ettevõtjatele võimaluse pakkuda ka muid teenuseid, näiteks toitlustamist. Käivitada võiks perioodilise laevaliikluse, luua kalastajatele kala suitsutamise võimalus. Jagada ka Peipsi järve, kalade, sealse eluolu ja ajaloo kohta rohkem infot. „Miks mitte rajada ka kalamuuseum, sellist ju veel pole," märgib Pirk.

Projektitoetuseks määratud 64 985 000 krooni

Tegevusgrupi toetussumma 2 015 000 krooni (EKF 2007-2013)

Koolituse, seminari ja infopäeva korraldamine - 142 000 krooni

Veebilehe loomine ja arendamine ning infomaterjalid - 145 000 krooni

 

 
 

Ilmunud 2009/2010 talvel PRIA trükises "Euroopast maale - 10 edulugu eurotoetuste kasutamisest Eestis". Tasuta trükist küsige PRIA maakondlikest büroodest või keskusest!

Uudised

15. juunil lõppes PRIAs pindalatoetuste ja MAK loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal oli ühtse pindalatoetuse taotlejaid kokku 14 546, kes taotlesid toetust 963 147 ha suurusele pinnale. Peale taotlusperioodi lõppu algab kohapealse kontrolli periood, mis kestab oktoobri lõpuni. Sellel perioodil kontrollib PRIA, et taotlustel olevad andmed on õiged ning vajadusel täpsustatakse koos kliendiga taotlusel olevat infot. Et kontrolli tegevused toimuksid ladusalt palume kliendil või tema esindajal võimalusel viibida kohapealse kontrolli juures. See muudab infovahetuse kliendi ja PRIA vahel oluliselt lihtsamaks ja selgemaks.

Kõik uudised »

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner