Lisatud: 21. september 2016

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

21Sep2016 Pagaritööstuse müügitulu oli 2016. aasta I poolaastal 90 miljonit eurot

Pagaritööstuste müügitulu oli 2016. aasta esimesel poolaastal 90 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas müügitulu 0,3 protsenti. Müügitulu kasvu aeglustas tihe konkurents siseturul ja välisnõudluse vähenemine, selgub Maaeluministeeriumis koostatud Eesti pagaritööstuse 2016. aasta esimese poolaasta ülevaatest.

„Nõudluse vähenemine pärssis müügitulu kasvu. Samal ajal kasvasid ettevõtete kulud, peamiselt tööjõukulude suurenemise tõttu. Pagaritööstus on üks tööjõumahukam tegevusala toiduainetööstuses, kus automatiseerimist pidurdavad turu väiksus ja tihe sektorisisene konkurents,“ ütles kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. „Suurtööstuste kõrvale tekib  üha rohkem väikseid pagaritöökodasid.  Käsitööleiba küpsetavate ettevõtete tootmismahud on väiksed, kuid rikastavad omapäraste maitsetega tarbijate toidulauda.“

Pagaritööstuste müügitulu oli 2016. aasta esimesel poolaastal 90 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas müügitulu vaid 0,3 protsenti. Nõrga nõudluse ja kasvavate kulude tagajärjel vähenes oluliselt kogukasum. 2016. aasta esimesel poolaastal oli pagaritööstuse kogukasum 26 000 eurot, mida on 1,5 miljonit eurot vähem võrreldes aasta varasemaga. „Tihe konkurents ja kaupluste alalised sooduskampaaniad, mis mõeldud tarbijate meelitamiseks, vähendavad nii ettevõtete kogukasumit kui ka kasumlikkust,“ lisas Kand.

Pagaritööstuste tootmismahud jäid eelneva aasta tasemele. Statistikaameti esialgsetel andmetel toodeti 2016. aasta esimesel poolaastal pagaritööstuste poolt kokku 39 000 tonni toodangut. Võrreldes eelneva aasta sama perioodiga oli toodangu maht 0,5 protsenti (-200 tonni) väiksem.

Esialgsetel andmetel eksportis pagaritööstus 2016. aasta esimesel poolaastal peaaegu 15 miljoni euro väärtuses toodangut, mida oli 13% vähem kui eelneval aastal samal ajal. „Kuigi ühe olulisema kaubanduspartneri – Soome majandus on madalseisust väljas ja ka teiste oluliste kaubanduspartnerite Rootsi, Läti ja Leedu majandus on kasvamas, jäi välisnõudlus 2016. aasta esimesel poolaastal siiski nõrgaks,“ ütles Kand. „Kindlasti mõjutas väliskaubandust ühe olulise pagaritööstuse – Fazer Eesti AS-i otsus lõpetada pagaritoodete tootmine Eestis.“

Pagaritööstuses tegutsebkeskmiselt 130-140 ettevõtet. Suurusgrupiti on pagaritööstuses kõige enam alla 10 töötajaga mikroettevõtteid, mis moodustavad 70 protsenti ettevõtete koguarvust. Statistikaameti andmeil oli 2016. aasta esimesel poolaastal pagaritööstuses tööga hõivatudkeskmiselt 2976 inimest, mida oli 105 inimese võrra (+3,7%) rohkem kui eelneval aastal samal ajal.

Pagaritööstuse ettevõtetena käsitletakse ülevaates ettevõtteid, mis tegelevad leiva- ja saiatootmise, valikpagaritoodete, sh kookide, pirukate, tortide jm tootmisega ning kuiviku- ja küpsisetootmisega.

Pagaritööstuse 2016. aasta I poolaasta ülevaade

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Arvamuse bänner Infokeskus