Lisatud: 05. jaanuar 2006

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

05Jan2006 Ministrid arutasid pool-looduslikel kooslustel asuvate karjamaade toetamise küsimust

Ministrid leidsid, et toetust peaksid saama Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa ja Pärnumaa traditsioonilised rannakarjamaad ja puisniidud, mis on heas korras ning kus toimub põllumajanduslik tegevus.

“Kuna kadakased rannakarjamaad ja puisniidud on olnud Eestis traditsioonilised loomade karjatamise kohtad, siis püüame teha kõik endast oleneva, et vältida olukorda, kus toetuse peavad tagasi maksma inimesed, kes on oma maa hooldamise ja harimisega vaeva näinud,” ütles keskkonnaminister Villu Reiljan.

Kohapealse kontrolli käigus on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) esindajad siiski tuvastanud arvukalt hooldamata karjamaid, mis on võsastunud, kohati tiheda kadastiku või metsaga kaetud. Euroopa Liidu eelarvest makstavate pindalapõhiste toetuste puhul on aga toetusõiguslikuks põllumajanduslik maa, mille hulka arvatakse ka põllumajanduslikus kasutuses olev püsirohumaa või ajutiselt kasutusest väljas olnud maa, mis oli heas korras 30. juunil 2003. Alasid, mis on kaetud tiheda kadastiku, võsa  või metsaga ei arvestata toetusõigusliku pinnana. Traditsioonidest ja kohalikust looduslikust omapärast lähtuva piirkondliku erisuse kehtestamine on Eesti õigus kokkuleppel Euroopa Komisjoniga.

“Kuna Lääne- Eesti ja saarte ajaloolised traditsioonid ja pinnase iseärasused toovad kaasa pool-looduslikel kooslustel asuvad karjamaad, siis selle omapära arvestamiseks on plaanis pidada läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga, et kehtestada nendele aladele erisus, mis lubaks jätkata seal põllumajandustoetuste maksmist juhul kui kadastike või puude liituvus ei ületa 50%,” lisas Tuiksoo.

Lisaks kadakatele on probleeme tekitanud ka liigsete puude olemasolu karjamaal. Põllumajandusministeerium on tulenevalt Euroopa Komisjoni määrusest seisukohal, et puudega ala võib lugeda toetusõiguslikuks, kui sellel maal on võimalik läbi viia põllumajanduslikku tegevust samamoodi, nagu puudeta alal. Seega peab karjatatava ala taimkate olema  piisav loomade söötmiseks ja karjatamine peab seal ka tegelikult toimuma. Maa korrashoiuks ebapiisava arvu loomade olemasolul tuleb rohumaad niita.

Saare- ja Hiiumaa põllumajandustootjate liitude poolt on esitatud mitmeid pretensioone toetuse määramise otsuste ja vaiete läbivaatamise käigu kohta. PRIA menetleb tähelepanelikult kõigi toetuse tagasimaksmise otsuse saanud tootjate vaideid ning kontrollib vajadusel probleemseid maa-alasid uuesti kohapeal. Hiiumaa ja Saaremaa põllumajandustootjaid teavitab PRIA põllumajandustoetuste tagasinõudmise teemal kohapealsete läbirääkimiste käigus järgmise nädala jooksul kohapeal.


Diana Kõmmus
Põllumajandusministeerium
Avalike suhete osakond
Pressiesindaja
625 6254; 524 8974
diana.kommus@agri.ee
Uudised

15. juunil lõppes PRIAs pindalatoetuste ja MAK loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal oli ühtse pindalatoetuse taotlejaid kokku 14 546, kes taotlesid toetust 963 147 ha suurusele pinnale. Peale taotlusperioodi lõppu algab kohapealse kontrolli periood, mis kestab oktoobri lõpuni. Sellel perioodil kontrollib PRIA, et taotlustel olevad andmed on õiged ning vajadusel täpsustatakse koos kliendiga taotlusel olevat infot. Et kontrolli tegevused toimuksid ladusalt palume kliendil või tema esindajal võimalusel viibida kohapealse kontrolli juures. See muudab infovahetuse kliendi ja PRIA vahel oluliselt lihtsamaks ja selgemaks.

Kõik uudised »

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus Arvamuse bänner bronn-vaike