Lisatud: 05. jaanuar 2006

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

05Jan2006 Ministrid arutasid pool-looduslikel kooslustel asuvate karjamaade toetamise küsimust

Ministrid leidsid, et toetust peaksid saama Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa ja Pärnumaa traditsioonilised rannakarjamaad ja puisniidud, mis on heas korras ning kus toimub põllumajanduslik tegevus.

“Kuna kadakased rannakarjamaad ja puisniidud on olnud Eestis traditsioonilised loomade karjatamise kohtad, siis püüame teha kõik endast oleneva, et vältida olukorda, kus toetuse peavad tagasi maksma inimesed, kes on oma maa hooldamise ja harimisega vaeva näinud,” ütles keskkonnaminister Villu Reiljan.

Kohapealse kontrolli käigus on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) esindajad siiski tuvastanud arvukalt hooldamata karjamaid, mis on võsastunud, kohati tiheda kadastiku või metsaga kaetud. Euroopa Liidu eelarvest makstavate pindalapõhiste toetuste puhul on aga toetusõiguslikuks põllumajanduslik maa, mille hulka arvatakse ka põllumajanduslikus kasutuses olev püsirohumaa või ajutiselt kasutusest väljas olnud maa, mis oli heas korras 30. juunil 2003. Alasid, mis on kaetud tiheda kadastiku, võsa  või metsaga ei arvestata toetusõigusliku pinnana. Traditsioonidest ja kohalikust looduslikust omapärast lähtuva piirkondliku erisuse kehtestamine on Eesti õigus kokkuleppel Euroopa Komisjoniga.

“Kuna Lääne- Eesti ja saarte ajaloolised traditsioonid ja pinnase iseärasused toovad kaasa pool-looduslikel kooslustel asuvad karjamaad, siis selle omapära arvestamiseks on plaanis pidada läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga, et kehtestada nendele aladele erisus, mis lubaks jätkata seal põllumajandustoetuste maksmist juhul kui kadastike või puude liituvus ei ületa 50%,” lisas Tuiksoo.

Lisaks kadakatele on probleeme tekitanud ka liigsete puude olemasolu karjamaal. Põllumajandusministeerium on tulenevalt Euroopa Komisjoni määrusest seisukohal, et puudega ala võib lugeda toetusõiguslikuks, kui sellel maal on võimalik läbi viia põllumajanduslikku tegevust samamoodi, nagu puudeta alal. Seega peab karjatatava ala taimkate olema  piisav loomade söötmiseks ja karjatamine peab seal ka tegelikult toimuma. Maa korrashoiuks ebapiisava arvu loomade olemasolul tuleb rohumaad niita.

Saare- ja Hiiumaa põllumajandustootjate liitude poolt on esitatud mitmeid pretensioone toetuse määramise otsuste ja vaiete läbivaatamise käigu kohta. PRIA menetleb tähelepanelikult kõigi toetuse tagasimaksmise otsuse saanud tootjate vaideid ning kontrollib vajadusel probleemseid maa-alasid uuesti kohapeal. Hiiumaa ja Saaremaa põllumajandustootjaid teavitab PRIA põllumajandustoetuste tagasinõudmise teemal kohapealsete läbirääkimiste käigus järgmise nädala jooksul kohapeal.


Diana Kõmmus
Põllumajandusministeerium
Avalike suhete osakond
Pressiesindaja
625 6254; 524 8974
diana.kommus@agri.ee
Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Arvamuse bänner Infokeskus