Lisatud: 02. aprill 2015

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

02Apr2015 Milliseid pindala- ja loomatoetusi saab tänavu taotleda?

2.-21. maini saavad põllumehed ja loomapidajad esitada PRIAsse taotlusi otsetoetuste, MAK 2007-2013 ja MAK 2014-2020 pindala- ja loomapõhiste toetuste saamiseks. Lisandunud on mitu uut toetust ja ka toetustega seotud tingimustes on olulisi muudatusi.

Maakasutusõigus olgu tõendatav

Kõigil pindalapõhiste toetuste taotlejatel peab taotlusaluse maa kasutamiseks olema õiguslik alus – ka siis, kui on tegemist riigimaaga.  Kui toetuse soovijal maa kasutusõigus  puudub, siis ei ole tal õigust sinna toetust taotleda. Eravalduses maa puhul võivad kokkulepped maa kasutaja ja omaniku/valdaja vahel olla ka suulised, aga riigimaa kasutamiseks nõuavad seadused kirjalike lepingute olemasolu. Samas soovitame sõlmida ka eramaade maakasutuse kohta kirjalikud lepingud, millega vajadusel oma õigusi tõendada.

 

Riigimaa kasutamise sooviga tuleb pöörduda riigimaa valitseja määratud volitatud esindaja poole. Riigimaa valitseja ja volitatud esindaja kohta saab infot riigi kinnisvararegistrist https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad, kuhu tuleb sisestada katastriüksuse tunnus.

Jätkuvalt riigi omandis oleva maa osas (s.t maa, millel puudub katastritunnus) tuleb kasutusõiguse seadmiseks pöörduda asukohajärgsesse maavalitsusse.

Kui olete otsustanud toetust taotleda

  • Tutvuge PRIA kodulehel infomaterjalidega, taotluse täitmise ja esitamise nõue­tega. Mitmeaastaste kohustustega toetuste taotlemisel tuleb toetuse saamise tingimusi täita kogu kohustuseperioodi jooksul või sõltuvalt nõuete iseloomust ka kauem.
  • Toetusõigusliku maa hulka kuuluvad nüüd ka teatud liiki maastikuelemendid. Täpsem info säilitatavate maastikuelementide kohta on PRIA kodulehel 2015. a pindalatoetuste üldinfo all.
  • Kui esitasite eelmisel aastal taotluse e-PRIAs, saate eelmisel taotlusel olnud põldude ja/või PLK alade andmeid nüüd e-PRIAs taaskasutada.
  • Tänavu ei saadeta taotlusmaterjale postiga koju taotlejatele, kelle postiaadress on Harju, Hiiu, Ida-Viru, Järva, Lääne või Põlva maakonnas. Ootame neid taotlejaid oma taotlust esitama e-PRIA kaudu.
  • Mullu paberil taotluse esitanud taotlejatele, kellele määrati vähemalt üks pindalapõhine toetus ning kelle postiaadress on Jõgeva, Lääne-Viru, Pärnu, Rapla, Saare, Tartu, Valga, Viljandi või Võru maakonnas, saadab PRIA aprillis postiga pindalatoetuste- ja maksetaotluse vormi koos eeltäidetud põldude loeteluga, põllumassiivi kaardid, kehtivate kohustuste loetelu ja kohustusealuste pindalade/loomade andmed, põllumajanduskultuuride loetelu, ökoalade loetelu vormi ja toetusi tutvustava trükise.
  • Taotlemisel tuleks eelistada kindlasti e-PRIAt, seda enam, et KSM, KSK, KSA ja MULD taotlusi saabki esitada vaid e-PRIA kaudu. e-PRIA teenus on avatud ööpäevaringselt. Süsteem tuvastab paljud võimalikud vead juba andmete sisestamise käigus ja klient saab need enne esitamist parandada.
  • Kui otsustate taotluse esitada maakondlikus büroos, täitke postiga saadud eeltäidetud taotlusvorm ja põldude loetelu ning kasutage kõige värskemaid kaarte. Abiks on ka PRIA  saadetud andmed kliendi kehtivate kohustuste kohta.
  • Hilinenult saab taotlusi esitada ka 22. maist 15. juunini, kuid siis väheneb toetusesumma 1% võrra iga hilinetud tööpäeva kohta. Kuni 15. juunini on lubatud juba esitatud taotlusele põldude andmeid lisada või pindala suurendada.

Infot toetuste kohta ja taotlusvorme saab PRIA kodulehelt www.pria.ee. Detailsed toetustega seotud nõuded on sätestatud määrustega ning lahti seletatud juhendeis „Abiks taotlejale“. Nõu küsida võib infotelefonil 737 7679, põllumassiivide kaartide kohta telefonil 737 1245 või e-kirjaga maa@pria.ee.

Otsetoetuste taotlemisel on olulisi muutusi

2015. a saab taotleda ühtset pindalatoetust (ÜPT), kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust (rohestamine), noore põllumajandustootja toetust, puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust,  väikepõllumajandustootja toetust ja tootmiskohustusega seotud loomatoetusi  (ammlehma, piimalehma  ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetust). 

Varem heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste (HPK) nõudeks olnud minimaalne hooldustööde tase põllumajandusmaal on saanud toetusõiguslikkuse nõudeks. - Kui põld jääb hooldamata, siis taotleja selle põllu eest toetust ei saa. Lisandus ka aktiivse tootja nõue: kui taotleja tegeleb lennujaamade, veerajatiste, alaliste spordiväljakute või puhkealade haldamisega, raudtee- või kinnisvarateenuste osutamisega või üksnes metsamajandamisega ning tema eelmise aasta või taotlemise aasta eeldatav otsetoetuste summa on üle 5000 euro, siis tuleb esitada aktiivse tootja lisavorm tõendamaks aktiivseks põllumajandustootjaks olemist. 

ÜPT taotleja peab täitma järgmisi rohestamise nõudeid:  põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõue, 5% põllumaast ökoalaks jätmise nõue ja püsirohumaa säilitamise nõue (varasemalt HPK nõue).

Muutus toetusõigusliku maa määratlus. Alates 2015. a arvatakse toetusõigusliku põllu hulka põllumajandusministri 10. märtsi 2015. a määruse nr 22 alusel deklareeritud maastikuelemendid ja põld, kus ühe hektari kohta ei kasva rohkem kui 50 puud.

Täiesti uued on noortele põllumajandustootjatele suunatud toetus (NPT), väikepõllumajandustootja toetus (VPT) ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus (PKV). 

NPT-d saavad taotleda kuni 40-aastased ÜPT toetuse taotlejad. Toetust makstakse kuni 39 ha eest maksimaalselt viis aastat. Väikestel põllumajandustootjatel on ainult 2015. a võimalik taotleda viieks aastaks VPT-d, mis asendab kõiki teisi otsetoetuseid. Toetuse soovija peab mais esitama pindala-  või loomatoetuste taotluse ja lisaks 1.-15. augustini VPT taotluse. Toetust makstakse kuni 1250 eurot, isegi kui otsetoetuste kogusumma oleks rohkem kui 1250 eurot. Väiketootja skeemiga liitunud taotleja ei pea täitma rohestamise ja nõuetele vastavuse nõudeid.

PKV toetust makstakse vähemalt  ühel hektaril kasvatatavate toetusõiguslike kultuuride eest.

Loomatoetuste vastuvõtt toimub erandkorras pindalatoetustega samal ajal. Toetatavad on väikesed ammlehmade, piimalehmade, uttede ja kitsede karjad.

MAK 2007-2013 toetused

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmete kohustusi alustada ei saa, jätkata saab ainult olemasolevat kohustust:

  1. Põllumajanduslik keskkonnatoetus:
  • keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM);
  • mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAH);
  • kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (Sangaste);
  • ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL);
  • poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK);

2. Loomade karjatamise toetus (LKT).

 MAK perioodi 2014-2020 toetustest

Uue perioodi toetustest saab keskkonnasõbraliku majandamise (KSM), piirkondliku mullakaitse (MULD) ja keskkonnasõbraliku aianduse (KSA) toetust taotleda vaid e-PRIA kaudu.

KSM toetus jätkub ka uuel perioodil ja nõuded on suures osas samad, kuid põhipaketis on mõni oluline muudatus. Ristõielisi põllumajanduskultuure võib samal põllul uuesti kasvatada peale 3 aasta möödumist; vähemalt 15% teraviljade (v.a mais ja tatar) sügisesel ja kevadisel külvipinnal kokku peab kasutama sertifitseeritud teraviljaseemet.

Lisandunud on kolm valitavat lisategevust:

Täiendav veekaitse lisategevus, mille puhul peab vähemalt 50% kogu majapidamise toetusõiguslikust maast hoidma talvise taimkatte all.

Mesilaste korjealade rajamise lisategevuse toetust saab taotleda teatud korjetaimedele, mille põllu ääres hoitakse mesilasperesid.

Põllulindude soodustamise lisategevus, mille puhul võib alates teisest kohustuseaastast jätta püsirohumaad üle aasta niitmata.

Uut MULD-toetust saavad taotleda vaid KSM toetuse kohustust omavad taotlejad. Kohustus on 5-aastane. Toetatakse turvas- ja erodeeritud muldade hoidmist püsirohumaa või viljapuu- ja marjaaia all.

Uuest perioodist on aiandus kaasatud toetuskavva KSA meetmega, mis jaguneb kaheks alammeetmeks: keskkonnasõbralik puuvilja- ja marjakasvatus ja keskkonnasõbralik köögivilja-, ravim- ja maitsetaimekasvatus ning maasikakasvatus. Puuvilja- ja marjakasvatus on 5-aastase kohustusega, mille nõuete hulgas on feromoonpüüniste kasutamine, bioloogilist mitmekesisust suurendavate elementide paigaldamine, reavahede rohukamaras hoidmine, kaitseheki rajamine jne. Köögivilja-, ravim- ja maitsetaimekasvatus ning maasikakasvatus on 1-aastane toetus, mida saavad taotleda KSM kohustust omavad taotlejad. Köögivilja-, ravim- ja maitsetaimekasvatuse puhul on keelatud kasutada glüfosaate, maasikakasvatuse puhul on nõutud multši kasutamine ridade peal ja reavahed peavad olema kas multšiga kaetud või rohukamaras.

Kohalikku sorti taimede kasvatamisel toetatakse senisele „Sangastele“ lisaks kartuli „Ando“, põldherne „Mehis“, põldoa „Jõgeva“ ja valge ristiku „Jõgeva 4“ kasvatamist, samuti on toetavate kultuuride hulgas 43 viljapuu- ja 12 marjasorti.

Ohustatud tõugu loomade pidamise toetuse raames toetatakse uuel perioodil peale seniste tõugude ka  Eesti tõugu vuti kasvatamist. Uuendusena  saab taotleda lisatoetust jõudluskontrollis osaleva või eelmisel aastal puhtatõulise järglase andnud Eesti maatõugu lehma või tõuraamatusse kantud Eesti maatõugu pulli pidamise eest.

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse puhul on uuel perioodil määratletud nelja tüüpi niidud ning karjatamise ja niitmise korral on toetusemäärad erinevad.  Muutusid mõned tähtajad, näiteks niidetav kooslus peab olema niidetud 1. septembriks ja niide peab olema ära veetud taotluse esitamise aastale järgneva aasta 1. aprilliks. Karjatamise tähtaeg on 1. oktoober. Puisniidu ja muu niidu kooslustele, kuhu on moodustatud taotleja avalduse alusel põllumassiiv, saab taotleda ka ühtset pindalatoetust, kuid ei saa taotleda teisi MAK pindalapõhiseid toetusi.  

Mahepõllumajanduse toetuse osas on palju muudatusi. Nüüd on kaks alammeedet: mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminek ja mahepõllumajandusliku tootmisega jätkamine. Ülemineku kõrgema määraga toetust saavad mahapõllumajandusega alustavad ettevõtted kuni kahel esimesel kohustuseaastal, edasi saavad nad mahepõllumajandusega jätkamise toetust. Kohustus on endiselt 5-aastane ja toetuse nõuded on mõlemale alammeetmele samad. Uuendusena saab taotleda sertifitseeritud maheseemnega teravilja ja/või kartuli kasvatamisel kõrgema ühikumääraga toetust.

Uutena kehtivad viljavahelduse nõuded: samal põllul ei või kasvatada teravilja kauem kui 3 aastat ja sama liiki põllukultuuri või köögiviljakultuuri kauem kui 2 järjestikusel aastal. Ristõielisi põllumajanduskultuure võib samal põllul uuesti kasvatada peale 3 aasta möödumist. Lisaks peab kasvatama vähemalt 20% kogu ettevõtte põllumaal liblikõielisi põllumajanduskultuure. Vähemalt 20% kogu ettevõtte põllumaast tuleb hoida 1. novembrist kuni järgneva aasta 31. märtsini põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all.

Natura 2000 toetusel põllumajandusmaale ja erametsamaale nõuete osas muutusi ei ole.

Loomade heaolu toetus on nüüd 1-aastane toetus, mida saab taotleda alla 6 kuu vanustele vasikatele, üle 6 kuu vanustele veistele, hobustele, sigadele, lammastele ja kitsedele ning munakanadele.  

(PRIA koostatud ülevaade ilmus 2.apr 2015 Maalehes)

Uudised

Täna, 12. novembril saab Maaeluministeerium saja-aastaseks, mille puhul kingime Eesti maaelule 100 head soovi.

Kõik uudised »

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus