Lisatud: 02. juuli 2009

Viimati muudetud: 02. juuli 2009

A A A
Prindi rss

Uudised

02Jul2009 Millest teine lisaeelarve põllumehed ilma jätab?

Riigieelarve vähenes 14%. Põllumeestele jääb top-up alles, peamised kaotajad on ametnikud ja riigi investeeringud, selgub põllumajandusministeeriumi asekantsleri Andres Oopkaubi vastustest Maalehe küsimustele.

Kui palju vähenes viimaste eelarvekärbetega põllumajandusministeeriumi raha?

Põllumajandusministeeriumi 2009. aasta eelarve on riigi kahe negatiivse lisaeelarvega vähenenud 17,5%. Kokku on hoitud kõigilt kuluridadelt.

Töötajate sissetulekuid on kärbitud ning palgafond 15% vähenenud, tegemata on jäänud investeeringuid, kärbitud on halduskulusid. Oleme lähtunud põhimõttest, et esmalt kärbime oma tegevuskuludelt ning alles seejärel minnakse nende kulutuste kahandamise teed, mis on mõeldud sisuliseks tegevuseks.

Hoolimata palgakärpest, tööd inimestel vähemaks ei ole jäänud, pigem tuleb seda juurde. Tegevused, mida varem sai raha eest tellida, tuleb nüüd ministeeriumil ise ära teha.

Kuidas on eelarvekärbetega muutunud riiklik juurdemakse eurotoetustele ehk top-up?

2008. aasta eelarves oli täiendavateks otsetoetusteks algselt vahendeid 773,827 miljonit krooni. 2008. aasta juunis õnnestus muude toetuste kasutamata jätmise arvelt juurde tõsta veel 6 miljonit.

Tänavune maksimaalne võimalik täiendavate otsetoetuste summa oli 779,3 miljonit krooni. Eelarve koostamise ajal vähendati seda summat aga 30% ning täiendavateks otsetoetusteks jäi 545,4 miljonit.

Tänavuse esimese lisaeelarvega vähenes täiendavate otsetoetuste summa 100 miljonit. Teise negatiivse eelarvega top-up ei vähenenud. Summa jäi paika 445,46 miljoni krooni peale.

Palju on sellest nüüd välja makstud?

91,6 miljonit krooni on juba kasutatud 2008. aastast üle tulnud põllukultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse väljamaksmiseks ja 245,50 miljonit krooni on makstud tänavusteks veise, ute ja ammlehma ning piimakvoodi toetusteks.

Kuna 2/3 toetusrahast tuleb Euroopa Liidust ja 1/3 Eesti riigi eelarvest ning lisaeelarvetega on vähenenud ju ainult Eesti riigi osa, kuidas siis said piimakvoodi, veise ja ammlehma täiendavad otsetoetused väheneda tervelt 43% (vt PRIA toetusmäärad)?

Selline proportsioon ei kehti automaatselt kõikide põllumajanduslike otsetoetuste kohta.

Euroopa Liidu eelarvest tuleva ühtse pindalatoetuse kogusumma arvestamisel võetakse arvesse kõiki liitumislepingus kokku lepitud toetatavaid ühikud - põllukultuuride hektareid, veiste, uttede ja ammlehmade arvu, piima tootmiskvooti jms, kuid need vahendid makstakse välja hektaripõhise toetusena.

Lisaks on Eestil liitumislepingu alusel võimalik maksta iga sektori kohta kuni 30% vastava sektori toetuse ühikumäärast täiendava otsetoetusena Eesti riigieelarvest.

Seega puudutas eelarvekärbe täiendavaid otsetoetusi (v.a heinaseemne täiendav otsetoetus) proportsionaalselt, võttes aluseks top-up'iks järele jäänud summa 445,46 miljonit krooni.

Kui palju on veel raha järgmiste, pindalapõhiste toetuste maksmiseks?

Põllukultuuri kasvatamise ja põllumajanduskultuuri täiendavateks otsetoetusteks jääb praegusel seisul 199,9 miljonit krooni, millest 91,6 miljonit makstakse tänase teabe kohaselt 2010. aasta eelarvest.

See on nii sellepärast, et varasematel aastatel ei olnud PRIA-l võimalik kõiki täiendavaid otsetoetusi lõpuni menetleda ja jooksval eelarveaastal välja maksta, seetõttu planeeritakse teatud osa järgneva aasta eelarvesse. Toetuste väljamakse lõpptähtaeg on Euroopa reeglite kohaselt 30. juuni 2010.

Kas põllumeestel on lootust sarnaselt loomatoetustega ka pindalapõhised toetused varem kätte saada?

Plaanime tänavu kasutada samasugust skeemi nagu eelmisel aastal, kui toetuste väljamaksetega alustati varasematest aastatest mõni nädal varem.

Kui suure hektaritoetusega võivad põllumehed aasta lõpul arvestada?

Kuna ÜPT (Euroopa Liidust rahastatav osa) kogusumma on 949 miljonit krooni, siis
850 000 toetusõigusliku hektari puhul tuleks orienteeruvaks hektarimakseks ca 1117 krooni. Tegelik summa selgub toetusõiguslike hektarite arvu alusel pärast kõigi kontrollide lõppu. See on ELi raha ilma top-up'ita.

Kuivõrd on eelarvekärped vähendanud MAKi toetuste (investeeringutoetused, külaarengu toetused, Leader jmt) Eesti riigi poolset kaasrahastamist ja kui palju vähenevad seetõttu EList tulevad summad?

Eesti-poolset kaasrahastamist enam vähendada võimalik ei ole ja seda ei tehtud. Euroopa Nõukogu määruse kohaselt võib maksimaalne ELi poolne panus olla 75 või 80%. Seega, kui vähendada kaasfinantseeringut - 20 või 25%, sõltuvalt teljest -, siis väheneks ka see summa, mida võiks saada Euroopa Liidult.

 

Allikas: Maaleht

Autor: Lii Sammler

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus bronn-vaike Arvamuse bänner