Lisatud: 12. detsember 2018

Viimati muudetud: 12. detsember 2018

A A A
Prindi rss

Uudised

12Det2018 Miks kasutab PRIA taotluste menetlemisel riskianalüüsi?

Enamik PRIA vahendatavaid investeeringutoetusi on suunatud tegutsevatele põllumajandusettevõtetjatele ning sellepärast on üheks levinumaks nõudeks taotlejale omatoodetud põllumajandusliku müügitulu olemasolu.  27. detsembril algab MAK meetme Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus taotlusvoor ning sealgi kehtib kindlas mahus müügitulu nõue.

Paraku pole harvad juhtumid, kus ettevõtja omatoodetud põllumajandustoodete müügitulu toetuse saamise tingimustele ei vasta ning seda püütakse saavutada teatud trikkidega, jätmaks muljet tingimuste täitmisest, ilma et need ka päriselt täidetud oleksid.

Riskianalüüs pidurdab trikitajaid

Viimastel aastatel kasutab PRIA oma töös üha rohkem riskianalüüsi, et üles leida pettuse kahtluse tunnustega taotlusi. Kaardistame võimalikud riskid, mille hulgas on nt ettevõtja kunstlik müügitulu, fiktiivsed hinnapakkumused jmt. Riskianalüüsi tehakse paljude andmete põhjal ja arvesse võetakse ka kliendi varasemat käitumist seoses toetustega.

Ohumärgid, et taotleja on tekitanud nõutava müügitulu kunstlikult, on riskianalüüsides üha paremini kindlaks tehtavad. Sellised taotlused suunatakse põhjalikumasse kontrolli. Nii soovime maandada riski, et tegutsevatele põllumajandusettevõtjatele suunatud toetus määrataks näiteks riiulifirmadele, mille taga on isikuid, kes ise ei tohiks toetusi saada. PRIA ülesanne on seista hea selle eest, et toetusraha jõuaks õige sihtgrupi ettevõtjateni.

Põhjalikumasse kontrolli suunatud taotleja peab suutma PRIAt veenda, et tema kasutuses on näiteks piisavalt maad, millelt on võimalik müüdud kogus toodangut saada. Seega ei hinnata omatoodetud põllumajanduslikku müügitulu nõude täitmist  üksnes müügitulu näitajate baasil, vaid arvesse võetakse ka taotleja võimekust nimetatud toodangut toota.  Oskustele lisaks peaks tal olema tootmiseks vajalik põhivara ja tööjõud. Et üldse omatoodetud põllumajanduslikku toodangut toota, on vaja teha ka muid kulutusi - seeme, väetised, taimekaitsevahendid jms. Ainuüksi rendimaale pindalatoetuste taotlemine ei tähenda veel, et on toodetud põllumajandustoodangut. Fookus on ise tootmisel, mitte toodete-teenuste vahendamisel.  Omatoodetud põllumajandustooteks ei saa lugeda sellist toodet, mis on saadud kaupade või teenuste vahendamise abil, teenuse sisseostmisel või koostöös teiste ettevõtjatega olukorras, kus taotlejal endal puuduvad töövahendid kauba või toodangu valmistamiseks.

On selgunud juhtumeid, kus omatoodetud müügituluna näidatakse toodangut, mis on kasvatatud mujal ja on taotleja poolt üksnes ümber töödeldud. Kellegi teise toodetud põllumajandustoodangu ümbertöötlemist ei saa lugeda omatoodetud põllumajandustoodangu töötlemiseks.

Mis on omatoodetud põllumajandustoode, mis mitte?

Teenuste arvestamine omatoodetud põllumajandustulu hulka võib samuti olla problemaatiline. Nimelt, kui  taotleja müüb omatoodetud põllumajandustoote töötlejale, kes töötleb seda ning müüb omakorda taotlejale tagasi, kes omakorda müüb selle maha, siis sellisel moel tekitatud tulu ei arvesta  PRIA omatoodetud toodete müügitulu hulka. Kui aga taotleja ostab sisse teenuse omatoodetud põllumajandusliku toodangu töötlemiseks ja teenuse sisseostu kohta on olemas leping, siis arvestatakse tulu omatoodangu müügitulu hulka.

Omatoodetud tootena käsitletakse toodet, mis on selle esmatootmisest kuni müügini ettevõtja omandis. Seega, kui toote tootmisel kasutatakse teenustöid, kuid toote omandisuhe ei muutu, siis on toode endiselt omatoodetud põllumajandustoode. Töötlemisel saadud põllumajanduslikul tootel peab olema ilmne seos taotleja põllumajandusliku tootmistegevusega.

Riigikohus on oma lahendites defineerinud põllumajandusliku tootmisega tegelemist kui taime- ja loomakasvatust eesmärgiga müüa vastavaid saadusi. Niisuguse tegevuse tunnusteks on sobivate tootmisvahendite sihipärane kasutamine ja selle tegevuse vastavus eesmärgile müüa põllumajandussaadusi. Ka on Riigikohus leidnud, et tulu saamise tingimus tähendab seda, et põllumajanduslik tootmine on kestnud vähemalt nii kaua, et tootmistsükkel võimaldab vastavat kaupa müüa.

Kunstlik müügitulu ei aita toetust saada

PRIA on arendanud riskianalüüsi võimekust, et tuvastada  vahetult pärast taotluste vastuvõttu  kunstlikult tekitatud müügitulu kahtlusega taotluseid. Seega on kunstlikult tekitatud müügituluga taotlejatel kahtluse korral ka suurem tõenäosus põhjalikumasse kontrolli sattuda.  Kõik  kahtlustäratavad asjaolud selgitab PRIA välja enne toetuse määramist ja kunstliku müügitulu puhul toetust ei määrata. Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1306/2013 artikkel 60 ütleb otsesõnu, et toetust ei anta füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt toetuste õigusaktides kirjeldatud eesmärkidele.

PRIAl on head kogemused põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse meetme eelmises taotlusvoorus ehk 2017. a esitatud  taotluste menetlemisega, kus kasutati samuti riskianalüüsi. Ka toona oli eesmärgiks leida esitatud taotluste hulgast erinevate riskidega taotlused (sh müügitulu manipuleerimise kahtlusega taotlused)  ja lahendada võimalikud probleemid juba enne toetuse määramise otsustamist. Riskipõhise analüüsiga tuvastati erinevatel põhjustel 16 taotluse juures alus taotluse rahuldamata jätmiseks või loobusid ettevõtjad ise edasisest taotlemisest. Kokku oli nende esialgne taotletud summa 2,81 miljonit eurot. Suuremate riskidega taotluste arvel vabanes  eelarve-vahendeid vähemalt 20  nõuetekohase taotluse jaoks, mis muidu jäänuksid eelarve ammendumise ja paremusjärjestuses väiksemate hindepunktide tõttu  toetusest ilma.

Probleemide avastamine enne otsuse tegemist on kasulik ka taotlejatele: nii hoitakse ära võimalik hilisem tagasinõue või kulukad kohtuvaidlused tulevikus.  PRIA soovitab taotlejail enne taotluse esitamist alati veenduda taotluse andmete õigsuses – seda ka siis,  kui taotluse ettevalmistamine on usladatud teistele isikutele. Võimalike probleemide ilmnemisel taotluses, näiteks ettevaatamatusest, hooletusest, tahtlikkusest tingitud valeandmete esitamise tuvastamisel jääb kannatajaks ikkagi taotleja. Lisaks toetusest ilmajäämisele võib kannatada ka tema renomee.

Riskipõhine taotluste analüüs ja menetlemine aitab tagada võimalikult kiire ja sujuva menetluse väikese riskiga taotlustele.

 

Artikli koostas PRIA kontrolliosakond

Arikkel avaldati Põllumehe Teataja detsembrikuu numbris

Uudised

Maaeluminister Mart Järvik allkirjastas põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse määruse muudatuse, mis muudab noortele lihtsamaks ettevõtlusega alustamise ja loob toetuse taotlemiseks selgemad tingimused.

Kõik uudised »

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike