Lisatud: 04. veebruar 2010

Viimati muudetud: 05. veebruar 2010

A A A
Prindi rss

Uudised

04Veebr2010 Mida tuvastas PRIA põldude kohapealses kontrollis

Pindalapõhised otsetoetused on põllumeestel juba käes ning maaelu arengukava keskkonnatoetuste määramine-maksmine alanud.

Aga enne kui PRIA igale maaharijale toetuse välja saab arvutada, kontrollitakse kõikide taotlusdokumendid, võrreldakse kaartidele joonistatud piire õhust tehtud fotodega. Paljude juures kontrollivad inspektorid nõuete täitmist või põllupiire ka kohapeal.

See lugu annabki ülevaate, mida ja kuidas kontrollitakse ja mida 2009.a pindalatoetuste taotluste puhul tuvastasime.


Ühtset pindalatoetust (ÜPT)
taotlesid mullu 15 944 põllumeest 864 741 hektarile; toetus määrati 15 758 maaharijale 856 248 hektari kohta. Seega jäid 186 taotlenut (8493 hektarit) toetusest ilma. Millest tulid vead?

ÜPT taotlejatest kontrollis PRIA möödunud suvel 987 taotlejat kohapeal, kontroll puudutas 37 709 hektarit põlde.  Tervelt 445 taotleja juures tuvastati üle 0,1 ha ulatuses pinnaerinevusi: see tähendab, et taotlusele oli kirjutatud suurem pind kui tegelik olukord lubanuks. Näiteks oli jäetud taotluse juurde esitatavale kaardile põllumassiivide piire joonistades mittetoetuslikud alad (võsastunud ja liigniisked alad, teed, hooned jm objektid, mida ei saa lugeda põllumaaks) välja arvamata või joonistati oma põllupiir maale, mis ei ole taotleja kasutuses.

68 juhul puudus taotlejal maa kasutamiseks õiguslik alus. Sageli juhtub, et meil tuleb lahendada näiteks maa omaniku ja rentniku vaidlusi või selgub kevadel, et üht põldu tahab harima hakata mitu põllumeest korraga. Või näeme meile esitatud taotlustelt ja kaartidelt, et mitu taotlejat on märkinud väidetavalt enda haritava põllu täpselt samale kohale massiivikaardil. Ühele maale saab aga toetust taotleda vaid üks taotleda. Sellisel juhul saadab PRIA järelepärimise kõigile osapooltele ja palub tõendada, kellel on maa kasutamiseks õigus ja kes tegelikult konkreetset põldu harib. Kui veenvaid tõendeid pole, võib toetus määramata jääda.

PRIA ootaks, et kui maa õiguslik kasutaja ja toetuse taotleja märkab juba suvel, et samal maal toimetab teisigi, püüaks ta eelkõige ise olukorda selgitada ja teavitaks kindlasti PRIAt.

22 ÜPT taotleja juures selgus põlde kontrollides, et maa pole toetusõiguslik, sest maad pole hooldatud ja seal kasvab võsa.


Keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetust
sai mullu taotleda esmakordselt ja see osutus populaarseks, ehkki toetusskeemiga liitumine tõi kaasa kohustuse täita arvukalt nõudeid. Kohapealses kontrollis käidi 148 taotlenu juures. Kontroll näitas, et kõige sagedamini (34 juhul) eksiti nõude vastu külvata sügisesel ja kevadisel külvipinnal kokku vähemalt 15% ulatuses sertifitseeritud seemnega põllukultuuri.

KSM taotlejal tuleb koostada viljavaheldus- või külvikorraplaane ja tagada, et samal põllul ei kasvatataks teravilja kauem kui 3 a ja teiste põllukultuuride sama liiki üle 2 a järjest.  Selle vastu eksisid 23 taotlejat. 9 juhul puudus leostumise vältimiseks talvine taimkate jne.

Problemaatiline on olnud ka järgida nõuet lühiajalise rohumaa osakaalu kohta. KSM toetust makstakse toetusõiguslikule maale vaid siis, kui kuni 4-aastane rohumaa moodustab igal kohustusteaastal (mitte 5-aastasel kohustusteperioodil keskmiselt) kuni 50% taotleja põllumajandusmaast. 8 taotleja juures tuvastati, et lühiajalist rohumaad oli üle 50%.

Praegu kestab veel periood, kus kõigil MAK 2004-2006 keskkonnatoetuste saajatel ei ole viieaastased kohustusteperioodid veel lõppenud, samas saab taotleda 2007-2013 programmperioodi uusi toetusi ja liituda uute kohustuste-perioodidega. Vana ja uue perioodi toetuste nõuded on aga mõneti erinevad.

Mullu kontrolliti kohapeal 101 MAK 2004-2006 keskkonnatoetuste taotlejat. Kõige sagedasemaks veaks osutus põlluraamatu puudumine (põlluraamat on põllumehe enda poolt jooksvalt täidetav andmekogu, mille sissekanded aitavad PRIA  inspektoritel saada ülevaadet, kas, millal ja kuidas on toetusega seotud nõudeid on täidetud.) Põlluraamat peab olema täidetud ka põllukultuuri kasvatamise toetuse taotlejatel. Kokku selgus aga 66 kontrollitud taotleja juures, et põlluraamatut pole.

Perioodi 2004-2006 keskkonnatoetuste taotlejaist oli 10-l mullaproovid tegemata, kuuel läbimata keskkonnasõbraliku tootmise kohustuslik koolitus ja kolmel mahetootmise koolitus.


MAK 2007-2013 mahetoetust
sai eelmisel aastal taotleda esmakordselt ja kontrollimas käidi 86 taotlejat. 6 juhul oli rohumaa tähtajaks niitmata või niide koristamata, 4-l viljapuuaias reavahed niitmata, 3-l taotluses deklareeritud kultuur külvamata või mustkesa rajamata.

Kontrolliti ka 179 loomade karjatamise toetuse (samuti uus meede!) taotlejat: kolmel puudus karjatamispäevik,  üks oli loodusliku rohumaa üles harinud. Vaid ühel juhul tuvastati, et loomi on karjatatud liiga suure koormusega ja rohumaa on nn ülekarjatatud (nii ära tallatud, et järgmiseks aastaks ei taastu).

 

Erilisi olukordi 2009. aastast

Kui taotlustelt andmeid sisestama asuti, äratas PRIA tähelepanu taotlus, kus sooviti maheköömnete ravimtaimena kasvatamiseks toetust 500 hektari kohta. Selle toetuse ühikumäär oleks üks kõrgemaid, 5470 kr/ha, ning toetus nii suurele maale olnuks mitu miljoni krooni. PRIA otsustas taotlejat kohapeal kontrollida.

Aga veel enne kontrollist etteteatamist muutis taotleja ise taotlusel esialgseid andmeid, köömnepõldude asemele märkis ta sinna heinamaad ja osalt haljaskesa.

Kohapealne kontroll tuvastas, et tegu oli püsirohumaadega, ühtki köömnepõldu polnud ja mõni põld, kuhu esialgu taheti köömne kasvatamiseks mahetoetust, olid üldse võsastunud.

Kuna rohumaad omaval mahetoetuse taotlejal peavad toetuse saamiseks olema ka loomad ja sellel taotlejal need puudusid, siis ei olnud need põllud mahe-toetuse õiguslikud.

Moraal: PRIA jälgib väga suure toetuste mahuga taotlejaid erilise tähelepanuga ja kahtluse korral käib neid kohapeal kontrollima. Valeandmete esitamine suurte toetuste saamise nimel pole mõistlik tegu!

 

Üks taotleja soovis 5 ha-le kohaliku sorti taime (SRT - Sangaste rukki) kasvatamise toetust ja seda lisaks muudele pindalatoetustele samal maal. Esimesel aastal taotledes on SRT puhul tingimuseks, et taotlejal peab olema kehtiv KSM ja tal tuleb igal kohustuse-aastal (tegu on 5 a perioodiga) kasvatada vähemalt 5 hektaril sertifitseeritud seemnega külvatud Sangaste rukist.

KSM üheks nõudeks on aga viljavaheldusplaani jälgimine - ühel põllul ei või teravilja kasvatada üle 3 aasta järjest. Taotlejal aga oligi vaid 5 ha maad ja kui ta täitnuks KSM nõuet ühel põllul üle 3 a järjest mitte teravilja kasvatada, siis pidanuks ta rikkuma SRT nõuet selle kohta, et igal aastal tuleb taotlejal kasvatada vähemalt 5 ha Sangaste rukist. - Taotleja loobus SRT toetuse taotlemisest.

Moraal: Taotlejal on tarvis hoolega uurida nõudeid kõigi soovitud toetuste saamiseks ja ka seda, kuidas ühe toetuse nõuded teise toetuse omadega ühtivad.

 

Taotlejal on kohustus PRIAle teatada erandlikest asjaoludest, mis takistavad tal pindalatoetuste täitmisega seotud nõudeid täita. Väga palju saame suviti teavitusi sellest, et rohumaad/heinamaad ei saa 31.juuliks ära niita, maa on liiga märg ja ei kanna masinaid. Kohapealses kontrollis selgus aga paaril korral, et ei-saa-niita teavitus oli tehtud hoopis teraviljapõldude kohta. Ju taotleja ei teadnudki, mis tema põldudel sel aastal täpselt toimub ja tegi teavituse „igaks juhuks".

Rõhutame, et PRIA inspektor on kohalike oludega hästi kursis ta leiab, et tegelik olukord ei vasta teavituse sisule, siis ei arvestata teavitust n-ö pehmendava asjaoluna ja taotleja saab kirja nõude rikkumise.

 

„PRIA hiilib lennukiga vaatama, kas niide on tehtud" - ?!

PRIA töötajad on kuulnud põllumehi arutlevat, et kui suvel mõni lennuk heinamaa kohal tiirutab, küllap siis PRIA kontrollib, kas rohumaa on 31. juuliks niidetud ja koristatud.

On tõsi, et PRIA kasutab põldude kohta andmete saamiseks kahel erineval põhimõttel õhust tehtud fotosid, aga see protsess käib hoopis teisiti.

Kõige rohkem on suvistel kontrollinspektoritel abi satelliitfotodest, mida valmistab Euroopa Liidu liikmesriikidele ühendatud uuringute-asutus JRC. Pildistamiseks valitakse igal suvel Eesti mitmes erinevas piirkonnas eriti tihedalt põldudega kaetud ruutu suurusega 13x13 km. Samast kohast tehakse eri ajal mitu fotot - see võimaldab näha põllu algset seisukorda ja muudatusi. Tänapäevane tehnika võimaldab pildid teha sellise teravusega, et iga põhupall, künnivagu, põõsas või lehm põllul on selgesti eristatav.

Arvutiprogramm paigutab kohakuti põllust tehtud foto ja taotleja joonistatud piiridega kaardi ning nüüd on näha, kas taotlusel esitatud piir ka tegelikkusega ühtib. Võsastunud aladel, tiikidel, teedel, põllule ehitatud majadel pole lootust toetuskõlbuliku põllupinna hulka arvatud saada. Vajadusel käib inspektor kohapeal põllupiire kontrollimas ja GPS-seadmetega üle mõõtmas.

Sellist kontrolliviisi nimetavad priakad kaugseireks. Satelliitpildid valmistatakse kevadel, korduspilte tehakse põlluharimise aegu ja viljade tärgates ning kui inspektorid põldudele kontrollima saabuvad, on eeltöö kaugseire-piltidega juba tehtud. Nii käidi mullu kaugseire-info alusel kontrollimas 379 ÜPT taotlejat ehk üle kolmandiku kontrollitavate arvust.

 

Kaardid valmivad ortofoto alusel

Teise komplekti fotosid, mida nimetame ortofotodeks, saab PRIA igal aastal Maa-ametist.  Need on tõesti tehtud lennukilt perioodiliselt kogu Eesti kohta arvestusega, et igast piirkonnast valmivad uued pildid vähemalt iga viie aasta tagant. Nende fotode alusel valmivad kaardid, mis on aluseks ka PRIA igal aastal uuendatavale veebikaardile ja on vajalikud põllumehele iga-aastase pindalatoetuse taotluse esitamisel.

Siit ka põhjus, miks PRIA igal kevadel rõhutab: kasutage taotlemiseks kõige uuemaid kaarte. Kui kasutate vanemad, siis võib juhtuda, et sama massiivi kohta on PRIA-l olemas uuem kaart ja kuna maastik aastatega muutub, võib ka toetuskõlbulik pind ja massiivipiirid erinevad olla.

Suve jooksul tehtud ortofotod saab PRIA kätte sügisel ning võrdleb nendega taotlejate esitatud kaarte. Nüüd võib ortofotolt selguda, et põllule on kerkinud maja ja selle juurde viib tee - nende alune maa pole toetuskõlbulik. Taotleja neid enda esitatud kaardile (mis oli 5 a vana) pole märkinud, kuigi tal on kohustus 0,01 hektarist suuremad mittetoetuskõlbulikud objektid põllumassiivil „välja joonistada". Kui PRIA asja uurib, selgub, et maja ehitati juba kolm aastat tagasi. Seega tekib olukordi, kus PRIA ka tagantjärele toetusi tagasi nõuab.

Ortofotode alusel valmivad kaardid annavad ka võimaluse jagada suuri põllumassiive tootjapõhisteks eesmärgiga, et iga tootja/taotleja saaks kaardi täpselt enda põllumassiivi kohta. Nii tekib vähem vigu piiride joonistamisel kaardile - nt on 10 hektari suurusel massiivil ühel taotlejal 2 ha, teisel 2,5 ja kolmandal 2,1, aga oma põldude piire joonistavad kõik omaette ühesugusele suure massiivi kaardile. Tulemus näitab, et nende joonistatud põllud on osalt üksteisega n-ö kohakuti. PRIA selgitab igaühe tegeliku haritava maa asukoha ja toodab igaühele uue, tema tegelikult haritava põllumassiivi kohta käiva kaardi. Ühest suurest massiivist sai kolm väikest (ja nende kaardid) ning edaspidi ei saa enam juhtuda, et keegi kolmest põllumehest „joonistab" enda põllu kaardil teise omale peale.

Töö kaugseire ja ortofotodega jätkub PRIA põldude registri büroos ka tulevikus ning nende põhjal valmivad kaardid ja piirid omavad ka tulevikus olulist rolli nii taotlejate kohapealsel kontrollimisel kui ka pindalatoetuste taotluste menetlemisel ja toetuste arvestamisel.

 

Uudised

15. juunil lõppes PRIAs pindalatoetuste ja MAK loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal oli ühtse pindalatoetuse taotlejaid kokku 14 546, kes taotlesid toetust 963 147 ha suurusele pinnale. Peale taotlusperioodi lõppu algab kohapealse kontrolli periood, mis kestab oktoobri lõpuni. Sellel perioodil kontrollib PRIA, et taotlustel olevad andmed on õiged ning vajadusel täpsustatakse koos kliendiga taotlusel olevat infot. Et kontrolli tegevused toimuksid ladusalt palume kliendil või tema esindajal võimalusel viibida kohapealse kontrolli juures. See muudab infovahetuse kliendi ja PRIA vahel oluliselt lihtsamaks ja selgemaks.

Kõik uudised »

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner