Lisatud: 13. aprill 2015

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

13Apr2015 MAK 2014-2020 meetmete rakendamine

Veebruaris kiitis Euroopa Komisjon heaks Eesti maaelu arengukava aastateks 2014-2020. Esimesed arengukava meetmed on nüüdseks edukalt käivitunud ning enamik avatakse veel tänavu.

Käivitunud on esimesed investeeringutoetused: veebruaris võeti vastu taotlused väikeste põllumajandusettevõtete arendamise ja märtsis põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamise meetmetes.

Aprillis algab taotluste vastuvõtt meetme "Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas" raames ning maikuus võetakse vastu pindala- ja loomatoetuste taotlusi.

Ülejäänud meetmete taotluste vastuvõtt jaguneb suve-ja sügiskuude vahel.

Kuna lähiajal on avanemas keskkonnatoetuste taotluste vastuvõtt, milles uuel perioodil on tulemas mitmeid muudatusi ning vastavate meetmete tingimused on veel väljatöötamisel, siis keskendubki käesolev artikkel just nendele toetustele.

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus

Keskkonna valdkonnas pühendab uus maaelu arengukava suurt tähelepanu põllumajanduse mõjudele mullale, veele ja elurikkusele. Jätkuvad mitmed põllumehele varasemast teada-tuntud meetmed, lisandub spetsiifilisi keskkonnatoetusi, laiendatakse mõne olemasoleva meetme ulatust.

Peamise keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõtu ja jätkuva kasutuse meet-
mena kestab keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM). KSMi nõuded jäävad praegu kehtivatega sarnaseks.

Toetuse saamiseks tuleb järgida viljavaheldust, kasvatama peab 15% liblikõielisi, teraviljade kasvatamisel tuleb 15% nende külvipinnast külvata sertifitseeritud seemnega, talvist taimkatet peab olema 30% põllumaast, glüfosaadi kasutamine on piiratud, olemas peavad olema mullaanalüüside tulemused ja väetusplaan, üle 20 ha suuruse maa ja avaliku tee vahele tuleb jätta 2-5 meetri laiune rohumaariba või maastikuelement ning osalema peab koolitusel.

Toetusskeemiga liitumiseks tuleb igal kohustuseaastal kasvatada vähemalt kolme erinevat põllumajanduskultuuri. KSMi põhitoetusele saab lisaks valida ühe või mitu kolmest lisatoetuse tegevusest: täiendav veekaitse lisategevus (50% talvine taimkate), põllulindude soodustamise lisategevus (võimalus osa püsirohumaid üle aasta niitmata jätta), mesilaste korjealade rajamise lisategevus (eri liiki meetaimede kasvatamine).

Aiandus, piirkondlik mulla- ja veekaitse

Uue toetusena on kavas keskkonnasõbraliku aianduse toetus. Köögiviljade, ravim- ja maitsetaimede ning maasika kasvatamisel on aianduse toetus seotud KSMiga. Sel aastal,
kui KSMi kohustusega maal kasvatatakse köögivilja, ravim-ja maitsetaimi ja/või maasikat, saab nende kasvatamise eest taotleda keskkonnasõbraliku aianduse toetust. Puuvilja- ja marjaaedade kohta saab keskkonnasõbraliku aianduse toetust taotleda eraldi.

KSMiga on seotud ka piirkondlik mullakaitse toetus. Toetust makstakse turvas- ja erodeeritud muldadele. Toetuse peamine nõue on põllu viimine rohumaaks või hoidmine rohumaana või viljapuu- ja marjaaiana. Piirangud on seatud ka mullaharimisele.

Muudatused olemasolevates toetustes

Poolloodusliku koosluse toetuse nõuded ja toetussummad hakkavad uuel perioodil sõltuma elupaiga tüübist ja hoolda-misvõtetest - kas alal karjatatakse või seda niidetakse. Olulise muudatusena saab teatud kooslusetüüpide kohta lisaks taotleda ka ühtset pindalatoe-tust, kuid vaid sellistele aladele, mis vastavad ühtse pindala toetusõiguslikkuse nõuetele.

Ohustatud tõugu looma pidamise toetuses saab eesti maakarja veise eest taotleda täiendavat lisatoetust. Seda juhul, kui pull on kantud tõuraamatusse, lehm on jõudluskontrollis või annab puhtatõulise järglase.

Jätkuvalt toetatakse ka eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse kasvatamist. Uue ohustatud tõuna toetatakse eesti vutti.

Kohalikku sorti taimede loetelu on täienenud. Lisaks 'Sangaste' rukkile on toetatavad sordid põlduba 'Jõgeva', põldhernes 'Mehis', kartul 'Ando', valge ristik 'Jõgeva 4' ning mitmed puuvilja- ja marjasordid.

Loomade heaolu toetust makstakse edaspidi lisaks veiste, lammaste, kitsede ja hobuste eest ka sigade ning munakanade kohta. Toetuse nõuete fookus on loomade karjatamiselt senisest enam nihkunud heaolu nõuete toetamisele.

Erinevalt senisest on loomade heaolu toetus edaspidi üheaastane toetus, sellega liitumisel ei pea enam võtma viieaastast kohustust.

Natura 2000 toetused jätkuvad samuti nii põllumajandusmaale kui erametsamaale.

Toetuse taotlemine

Kõikide keskkonnatoetuste taotlemise periood algab 2. mail. Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlus tuleb esitada Erametsakeskusele, kõigi muude toetuste taotlused PRIA-le.

KSMi, keskkonnasõbraliku aianduse ja piirkondliku mullakaitse toetuse taotlusi saab esitada vaid e-PRIA kaudu.

Kuna e-taotlemine on taotleja seisukohast lihtsam ning aitab vältida taotluse koostamisel tekkida võivad vigu, on soovitatav e-PRIAs taotlemise võimalust kasutada ka muudes meetmetes.

Autor MARKO GORBAN - põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja.
Avaldatud Maalehe Maamessi-erilehes 9.04.2015

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner