Lisatud: 13. aprill 2015

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

13Apr2015 MAK 2014-2020 meetmete rakendamine

Veebruaris kiitis Euroopa Komisjon heaks Eesti maaelu arengukava aastateks 2014-2020. Esimesed arengukava meetmed on nüüdseks edukalt käivitunud ning enamik avatakse veel tänavu.

Käivitunud on esimesed investeeringutoetused: veebruaris võeti vastu taotlused väikeste põllumajandusettevõtete arendamise ja märtsis põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamise meetmetes.

Aprillis algab taotluste vastuvõtt meetme "Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas" raames ning maikuus võetakse vastu pindala- ja loomatoetuste taotlusi.

Ülejäänud meetmete taotluste vastuvõtt jaguneb suve-ja sügiskuude vahel.

Kuna lähiajal on avanemas keskkonnatoetuste taotluste vastuvõtt, milles uuel perioodil on tulemas mitmeid muudatusi ning vastavate meetmete tingimused on veel väljatöötamisel, siis keskendubki käesolev artikkel just nendele toetustele.

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus

Keskkonna valdkonnas pühendab uus maaelu arengukava suurt tähelepanu põllumajanduse mõjudele mullale, veele ja elurikkusele. Jätkuvad mitmed põllumehele varasemast teada-tuntud meetmed, lisandub spetsiifilisi keskkonnatoetusi, laiendatakse mõne olemasoleva meetme ulatust.

Peamise keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõtu ja jätkuva kasutuse meet-
mena kestab keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM). KSMi nõuded jäävad praegu kehtivatega sarnaseks.

Toetuse saamiseks tuleb järgida viljavaheldust, kasvatama peab 15% liblikõielisi, teraviljade kasvatamisel tuleb 15% nende külvipinnast külvata sertifitseeritud seemnega, talvist taimkatet peab olema 30% põllumaast, glüfosaadi kasutamine on piiratud, olemas peavad olema mullaanalüüside tulemused ja väetusplaan, üle 20 ha suuruse maa ja avaliku tee vahele tuleb jätta 2-5 meetri laiune rohumaariba või maastikuelement ning osalema peab koolitusel.

Toetusskeemiga liitumiseks tuleb igal kohustuseaastal kasvatada vähemalt kolme erinevat põllumajanduskultuuri. KSMi põhitoetusele saab lisaks valida ühe või mitu kolmest lisatoetuse tegevusest: täiendav veekaitse lisategevus (50% talvine taimkate), põllulindude soodustamise lisategevus (võimalus osa püsirohumaid üle aasta niitmata jätta), mesilaste korjealade rajamise lisategevus (eri liiki meetaimede kasvatamine).

Aiandus, piirkondlik mulla- ja veekaitse

Uue toetusena on kavas keskkonnasõbraliku aianduse toetus. Köögiviljade, ravim- ja maitsetaimede ning maasika kasvatamisel on aianduse toetus seotud KSMiga. Sel aastal,
kui KSMi kohustusega maal kasvatatakse köögivilja, ravim-ja maitsetaimi ja/või maasikat, saab nende kasvatamise eest taotleda keskkonnasõbraliku aianduse toetust. Puuvilja- ja marjaaedade kohta saab keskkonnasõbraliku aianduse toetust taotleda eraldi.

KSMiga on seotud ka piirkondlik mullakaitse toetus. Toetust makstakse turvas- ja erodeeritud muldadele. Toetuse peamine nõue on põllu viimine rohumaaks või hoidmine rohumaana või viljapuu- ja marjaaiana. Piirangud on seatud ka mullaharimisele.

Muudatused olemasolevates toetustes

Poolloodusliku koosluse toetuse nõuded ja toetussummad hakkavad uuel perioodil sõltuma elupaiga tüübist ja hoolda-misvõtetest - kas alal karjatatakse või seda niidetakse. Olulise muudatusena saab teatud kooslusetüüpide kohta lisaks taotleda ka ühtset pindalatoe-tust, kuid vaid sellistele aladele, mis vastavad ühtse pindala toetusõiguslikkuse nõuetele.

Ohustatud tõugu looma pidamise toetuses saab eesti maakarja veise eest taotleda täiendavat lisatoetust. Seda juhul, kui pull on kantud tõuraamatusse, lehm on jõudluskontrollis või annab puhtatõulise järglase.

Jätkuvalt toetatakse ka eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse kasvatamist. Uue ohustatud tõuna toetatakse eesti vutti.

Kohalikku sorti taimede loetelu on täienenud. Lisaks 'Sangaste' rukkile on toetatavad sordid põlduba 'Jõgeva', põldhernes 'Mehis', kartul 'Ando', valge ristik 'Jõgeva 4' ning mitmed puuvilja- ja marjasordid.

Loomade heaolu toetust makstakse edaspidi lisaks veiste, lammaste, kitsede ja hobuste eest ka sigade ning munakanade kohta. Toetuse nõuete fookus on loomade karjatamiselt senisest enam nihkunud heaolu nõuete toetamisele.

Erinevalt senisest on loomade heaolu toetus edaspidi üheaastane toetus, sellega liitumisel ei pea enam võtma viieaastast kohustust.

Natura 2000 toetused jätkuvad samuti nii põllumajandusmaale kui erametsamaale.

Toetuse taotlemine

Kõikide keskkonnatoetuste taotlemise periood algab 2. mail. Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlus tuleb esitada Erametsakeskusele, kõigi muude toetuste taotlused PRIA-le.

KSMi, keskkonnasõbraliku aianduse ja piirkondliku mullakaitse toetuse taotlusi saab esitada vaid e-PRIA kaudu.

Kuna e-taotlemine on taotleja seisukohast lihtsam ning aitab vältida taotluse koostamisel tekkida võivad vigu, on soovitatav e-PRIAs taotlemise võimalust kasutada ka muudes meetmetes.

Autor MARKO GORBAN - põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja.
Avaldatud Maalehe Maamessi-erilehes 9.04.2015

Uudised

15. juunil lõppes PRIAs pindalatoetuste ja MAK loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal oli ühtse pindalatoetuse taotlejaid kokku 14 546, kes taotlesid toetust 963 147 ha suurusele pinnale. Peale taotlusperioodi lõppu algab kohapealse kontrolli periood, mis kestab oktoobri lõpuni. Sellel perioodil kontrollib PRIA, et taotlustel olevad andmed on õiged ning vajadusel täpsustatakse koos kliendiga taotlusel olevat infot. Et kontrolli tegevused toimuksid ladusalt palume kliendil või tema esindajal võimalusel viibida kohapealse kontrolli juures. See muudab infovahetuse kliendi ja PRIA vahel oluliselt lihtsamaks ja selgemaks.

Kõik uudised »

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus