Lisatud: 13. juuli 2010

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

13Jul2010 Mahepidamisel Šoti mägiveised karjatavad end ise

Et talu saab pidada ka teistmoodi kui hommikust õhtuni laudas või põllul rügades, tõestab Albus elav perekond Piilik. Nen­de maid hooldavad juba viiendat aastat šoti mägi­veised, kes ise erilist hoolt ei vaja.

 

Piiliku pere elab keset Albu küla ühepereelamus. Mõned aastad tagasi erastasid nad kodu lähedale maad, mida nüüdseks on 180 hektarit. Et aga PRIAst pindalatoetust saada, on vaja maid puhtana hoida. Kõne all oli lambad soetada. «Halvad maad, turbamullad, ega siin midagi kasvatada saakski,» ütleb pere­ema Varje.

Siis jäid pereisa Reinule in­ternetis süma šoti mägiveised ja ta teadis kohe - neid ta ta­hab. Kahe nädala pärast oli kolm tiinet looma Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu kau­du Saksamaalt kohal.

Oli 2006. aasta talv. «Loo­mad olid reisistressis. Saime esialgu lauda rentida ja kui kevadeks olid karjamaadel aiad ümber, pääsesid loomad välja,» meenutab Varje.

Nüüdseks on Ämber, Trudy ja Lyly (need nimed on veel eelmise perenaise pandud ja passides kirjas) suurendanud karja 17 loomani, kes pole pe­rerahva ootusi petnud ja hoiavad niidud kenasti puhtad. Nad on kõigesööjad - lisaks heinale sobivad nii oksad kui ka võsa. Lauta veised ei vaja, kuid tuulevari peab ikka ole­ma. Talvel kulub 120-130 rul­li heina ja ka vett tuleb karja­maale viia, lisaks mahemineraale. Viimaseid seepärast, et kogu Piilikute kari on mahe­pidamisel, mis tähendab ei-d ka mürkidele ja väetistele hei­namaal.

«Šoti mägiveised on laisa ja lolli inimese loomad, elavad karjamaal oma elu, ei vaja abi ei seemendamisel ega poegimisel, eksimisvõimalusi on vähe,» tunnistab peremees Rein ausalt. «Kord päevas ajan nendega pool tundi juttu ja sügan kõrva tagant - Eesti oludes kõige etem loom.»

Varje teab öelda, et see on maailma vanim tõug, mis on tõuraamatusse võetud. «Are­tust pole tehtud, ongi metsla­ne nagu ta on, külma- ja haiguskindel,» ütleb Varje. Mägiveiste liha on eriline, loo­duslähedane ja tervislik. Se­da peetakse suisa tervise-roaks - vähe rasva, vähe ko­lesterooli, kuid sisaldab roh­kesti valke ja rauda.

Kuigi pere lugemisvara hulka kuulub siiani šoti mägiveiste kasvatamise raa­mat, siis päris nullist nad ei alustanud. Varje on erialalt zootehnik. Lisaks käis pere­kond õppimas Hiiumaal teis­telt sama tõu pidajatelt. Mui­de, samas talus Hiiumaal on teist aastat Piilikute üks pul­lidest. «Seksturist,» täpsustab Varje.

Üks-kaks korda aastas toimuvad mahekoolitused, mis tuleb läbida, sest muidu ei saa ka PRIAlt toetust. Varje kin­nitab, et nõuandeteenust, mille PRIA hiljem kinni maksab, tasub kasutada ja soovitab se­da soojalt teistelegi.

Kui jõuame ettevõtmise rahatuluni, tõmbab peremees Rein pidurit - ratsa nende loo­madega rikkaks ei saa. «Tead­lased on neid nimetanud ko­guni kõige mõttetumateks loo­madeks, sest nad kasvavad aeglaselt ja ka tulu ei tule kii­resti,» ütleb ta.

Lehmikud saavad suguküp­seks alles kolmeaastaselt, pul­lid kasvavad realiseerimisküpseks kahe aastaga. Võima­lus on müüa liha või teha see vorstiks. «Aga kuna meie too­dang on mahe, siis ei või igas tapamajas või vorstitööstuses kindel olla, et see on just meie maheliha, mille saame,» arut­leb Varje.

Märtsis Pühajärvel mahetootjate üldkoosolekul anti lootust, et Märjamaa mahelihatööstuse tapamaja kaudu hakatakse mahedat liha rea­liseerima Euroopasse. «Augustis-septembris saame ehk esimesed loomad Märjamaa­le viia,» ütleb Varje.

Maheda šoti mägiveise vorsti vastu, mida Piilikud pakkusid maitsta Vargamäel talutoodete laadal, tundis hu­vi ka üks pealinna firma. See­ga on perel lootust, et ühel päeval nad mägiveiste kasva­tusest elatuvadki.

 

Artikkel ilmus ajalehes Järva Teataja 13.07.2010, autor Arnika Tegelmann.

Uudised

Eile, 13. novembril toimus Maaeluministeeriumis arutelu mesindussektori esindajatega. Kohtumisel räägiti mesilaspere toetusest ning arutleti uue perioodi mesindusprogrammi ettevalmistamise teemal.

Kõik uudised »

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus Arvamuse bänner bronn-vaike