Lisatud: 24. oktoober 2017

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

24Okt2017 Maaeluministeeriumis toimus topeltstandardite ja toidutoorme märgistuse teemaline arutelu

Maaeluminister Tarmo Tamm ja toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai kohtusid eile Maaeluministeeriumis huvigruppidega, et anda ülevaade topeltstandarditest ning märgistuses ja neil teemadel arutleda.

„Topeltstandardite teema on aktuaalne kogu Euroopa Liidus ning selle küsimusega tegeleme aktiivselt ka meie,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „ Olukorda hinnata on keeruline, kuna tegemist on piiriülese probleemiga. Oleme teinud küll pistelist võrdlust toodete vahel, kuid arvame, et üleeuroopaline metoodika aitaks analüüsi korrektselt teha.“

Kuna tegemist on üleeuroopalise probleemiga, on teema arutluse all ka Euroopa Komisjonis ja Euroopa Liidu Nõukogus, kus püütakse ühiselt lahendusteni jõuda. Eesmärk on tagada tarbijate ootuste täitmine ning nende õiguste kaitse. Üks olulisi töövahendeid on uued suunised ebaausate kaubandustavade direktiivi rakendamiseks, mis tuvastaksid tarbijaid eksitavaid tavasid. See peaks aitama ka riiklikke tarbijakaitseameteid kehtiva Euroopa Liidu tarbijakaitseseaduse paremal rakendamisel, et tuvastada ja tegeleda põhjendamatute erinevuste probleemiga.

„Näiteks annab ühtne metoodika vastuse küsimusele, millal on tegemist tarbija õiguse rikkumisega ning millal tarbijate eelistustega,“ lisas asekantsler Kevvai. „Kindlasti peab säilima toidu mitmekesisus, kuid probleeme tekitavad väliselt sama toote koostise või kvaliteedi erinevused erinevates riikides. Samal ajal ei ole eksitud märgistamise nõuete vastu.“

Lisaks toimus arutelu, kuidas peaks Eesti käituma olukorras, kus mitmed liikmesriigid on hakanud kasutama piima ja lihatoodetel tooraine päritolumärgistust. Juba praegu on see kaasa toonud muutusi riikidevahelises kaubavahetuses. Osalejad leidsid, et enne teemaga edasi minemist  on vaja täpsemat analüüsi, sest päritolumärgistus võib mõjutada meie kaubavahetust teiste liikmesriikidega.

Eesti huvi on tagada meie kaupade konkurentsivõime teiste ELi liikmesriikide turgudel. Lisaks tooks pakendi märgistuse muudatus tööstustele kaasa lisakulutusi. Sektor rõhutas, et päritolu esitamisel peaksid töötlejad ise hakkama rohkem ära kasutama juba loodud võimalusi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) poolt välja töötatud märgiste näol (nt pääsukese märk).

Kohtumisel anti huvigruppidele ülevaade nii topeltstandardite kui ka märgistuse hetkeseisust ning plaanitavatest sammudest. Toimus arutelu ning sõna said kõik kohaletulnud. Maaeluminister rõhutas, et väga oluline on anda tagasisidet ka edaspidi, sest ministeeriumi eesmärk on kaitsta nii eesti tarbijaid kui ka tootjaid. Muudatusi tehes peab silmas pidama nende mõju nii põllumeestele kui toidutöötlejatele. 

Taust:

  • Topeltstandardite probleem tähendab, et sama kaubamärgi all turustatav toiduaine, mida müüakse identsetes või sarnastes pakendites, võib erineda koostisosadelt sõltuvalt sellest, millises liikmesriigis seda müüakse. Ungari, Slovakkia, Tšehhi ja Poola on seisukohal, et kuigi selline  toit ei kanna endas riski tervisele, võib antud praktika tarbijaid eksitada. Sisuliste järelduste tegemiseks on vaja üleeuroopalist koordineeritud tegevust
  • Euroopa Liidu üleselt ei ole nõudeid toidu põhikoostisosa (nt liha, piim) päritolu esitamiseks kehtestatud, kuid liikmesriikide riigisisesed päritolunõuded on kehtestanud Prantsusmaa, Itaalia, Soome, Hispaania, Rumeenia, Portugal, Leedu ja Kreeka.
Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner