Lisatud: 28. aprill 2016

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

28Apr2016 Maaeluministeeriumis arutatakse glüfosaadi heakskiidu pikendamist

Maaeluministeeriumis toimub täna kohtumine põllumajandussektori ja keskkonnaorganisatsioonide esindajatega, kus arutatakse Eesti seisukohti taimekaitsevahendis kasutatava glüfosaadi heakskiidu pikendamise küsimuses.

„Seoses glüfosaadi senise kasutusloa aegumisega on Euroopa Komisjon pannud lauale glüfosaadi heakskiitmise eelnõu edasise turustamise ja kasutamise lubamise kohta, mis on kogu Euroopa Liidus viimase aasta jooksul tekitanud tuliseid vaidlusi,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Evelin Hillep. „Glüfosaadi lubamise küsimuses Euroopa Liidus on seni eriarvamusi nii liikmesriikide kui teadlaste hulgas, kuid otsuse peavad liikmesriigid tegema veel selle aasta mais.“

Glüfosaadi ohutust on hinnanud komisjoni poolt toimeaine hindajariigiks määratud Saksamaa, kelle hinnangule tuginedes on oma teadusliku arvamuse andnud Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), hinnangut ohutuse kohta inimese tervisele on koostamas Euroopa Kemikaaliamet (ECHA). Oma hinnangu on andnud ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC).

Hillepi sõnul on Eesti toiduohutusega seotud riskide hindamisel, otsuste tegemisel ja meetmete väljatöötamisel toetanud teaduslikult põhjendatud lähenemist. „Peame võtma aluseks olemasolevad teadushinnangud ja Eesti seisukoha kujundamisel hoolega kaaluma võimaliku otsuse  mõju nii inimeste tervisele, keskkonnale kui põllumajandussektorile. Et otsus saaks võimalikult laiapõhjaline, soovime kokkukutsutud ümarlaual meie ees seisvad valikud huvigruppidega veelkord läbi rääkida.“

Iga uue toimeaine turule lubamisel või sellest keeldumisel hinnatakse põhjalikult riske erinevatele organismidele. Regulaarselt hinnatakse uuesti ka juba turule lubatud toimeainetega seotud riske.

Euroopa Komisjoni otsus glüfosaadi heakskiitmise kohta hõlmab nii turustamist kui kasutamist. Riskide hindamise protsess Euroopa Liidus toimub mitmeastmeliselt. Kõigepealt esitab toimeaine hindajariik oma hindamisaruande, seejärel koostab Euroopa Toiduohutusamet oma riskihinnangu ning Euroopa Komisjon ülevaatusaruande, mille põhjal koostatakse eelnõu toimeaine lubamiseks või keelamiseks. Seejärel hindavad liikmesriigid toote turule lubamiseks konkreetse glüfosaati sisaldava taimekaitsevahendi ohutust, arvestades oma territooriumil valitsevaid keskkonna- või põllumajandustingimusi.

Glüfosaadil põhinevaid taimekaitsevahendeid lubavad professionaalseks kasutamiseks praegu kasutada kõik 28 Euroopa Liidu liikmesriiki. Euroopa Komisjon esitab glüfosaadi heakskiidu pikendamise liikmesriikidele hääletamiseks 18. mail 2016. aastal. Sõltuvalt komisjoni tehtud otsusest peab Eestis Põllumajandusamet glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite load pikendama, tagasi võtma või neid muutma.

Glüfosaati sisaldav taimekaitsevahend on umbrohutõrjevahend orasheina ja teiste lühi- ja pikaealiste umbrohtude tõrjeks rohumaade uuendamisel, kesadel, ümberküntavatel põldheinapõldudel, teravilja kõrrepõldudel, puuvilja- ja marjaaedade reavahedes, mittepõllumajanduslikel aladel, metsanduses, teraviljal, rapsil ja linal koristuseelseks umbrohutõrjeks ning ristiku-, rapsi-ja linapõldudel võrmi kollete hävitamiseks.

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus