Lisatud: 24. september 2018

Viimati muudetud: 24. september 2018

A A A
Prindi rss

Uudised

24Sep2018 Lõppes sügisene metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) lõpetas laupäeval sügisese rebaste ja kährikute marutaudivastase vaktsineerimise Venemaaga piirnevatel aladel.

Marutaudi taaslevimise takistamiseks Eestisse viib VTA kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastase vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel. Marutaudivastast vaktsiini külvatakse 6 100 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaaga piirnevatel aladel.

VTA projektijuhi Enel Niine sõnul ei tohiks haiguse taasnakatumise riski alahinnata, kuna marutaudioht on Baltimaade idapiiril endiselt märkimisväärne. „Meie idapoolses naaberriigis on marutaud laialt levinud ning seetõttu võib haigus Eestisse jõuda kas metsloomade rändega või mitte nõuetekohaselt sissetoodud lemmikloomaga. Näiteks levis marutaud metslooma vahendusel eelmisel nädalal taas üle riigipiiri Leedu aladele, “ kirjeldab Niin valitsevat ohtu.

Vaktsiinsööta külvati Lõuna- ja Kagu-Eestis ning Ida-Virumaal. Vaktsineerimiseks kasutati spetsiaalset peibutussööta, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt pole ohtlik, kuid vaktsineerimisele järgnevatel päevadel tuleb lemmikloomad hoida sisehoovides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinipalasid ära ei sööks.

Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Siiski on haigus laialt levinud meie naaberriigis Venemaal, kus nakkuse leviala on suurenenud ning seetõttu pole marutaudioht Eesti jaoks kadunud. Haiguse taastekke vältimiseks on Eestis kohustuslik vaktsineerida koeri ja kasse marutaudi vastu. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2019 aasta kevadel.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Aastatel 2006–2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, misläbi tõrjuti haigus riigist välja. Selleks, et takistada haiguse taaslevimist naaberriikidest Eestisse, teostati aastatel 2011–2014 vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ning Venemaaga. Alates 2015. aasta kevadest külvatakse vaktsiinsöötasid vaid Venemaaga piirnevatel aladel.

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Teravilja sekkumiskokkuost

Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 4.2.1) VIIES TAOTLUSVOOR 2019

Koolikava toetus

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Integreeritud mereseire arendamise toetus (EMKF meede 8.1) 2018 teine taotlusvoor

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus ja tutvustuskampaaniate toetus (EMKF meede 4.3) 2018-2019

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused ja MAK loomatoetused 2019 ÜLDINFO

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2019

Noore põllumajandustootja toetus 2019

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2019

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2019

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2019

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2019

Väikepõllumajandustootja toetus 2019

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.2) NELJAS TAOTLUSVOOR 2019

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus bronn-vaike Arvamuse bänner