Lisatud: 13. märts 2008

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

13Mar2008 Loomapidajad saavad toetust

Tootmisega otseselt seotud toetusi on kaks: ammlehma kasvatamise ja ute kasvatamise täiendav otsetoe­tus praegu karjas olevate loomade eest. Tootmisest lahti seotud toetu­si saab aga taotleda eelmisel aastal kindlaks määratud veise loomühi­kute, piimatootmiskvoodi või utte­de arvu alusel.

Toetused loomade kasvatamise eest

Ammlehma kasvatamiseks saab loomapidaja toetust taotleda nen­de lihatõugu või lihatõuga ristami­sel saadud ammlehmade ja lehm­mullikate kohta, kes on tema ni­mel registreeritud PRIA põlluma­jandusloomade registris 19. märt­si 2008 seisuga. Toetusalused loo­mad peavad olema vähemalt 8 kuu vanused.

Toetusõiguslike lihaveise tõugude ja aktsepteeritavate ristandite loete­lu on kirjas toetuse määruses ja ju­hendis. Veistel peab olema nõuete­kohane märgistus ja veisepass, kar-jaraamatu kanded korras jne.

Ka ute kasvatamise toetuse taotlemisel saab taotlusse märki­da vaid neid loomi, kes on karjas olemas 19. märtsi seisuga ning 12. maiks vähemalt ühe aasta vanu­sed. Uttesid peab olema vähemalt kümme, neilgi peab olema nõue­tekohane märgistus ning kanded karjaraamatus.

Nii ammlehmade kui uttede kas­vatamise toetuste puhul peavad taotlusalused loomad karjas ole­ma vähemalt 12. maini. Seejuures ammlehmi ja mullikaid teise loo­maga asendada ei saa, uttede pu­hul tuleb säilitada vähemalt nen­de taotluses olev arv.

Tootmisest lahti seotud toetused

Loomatoetuste tootmisest lahti si­dumine tähendab lihtsustatult, et toetuse taotlemise ajal ei pea taot­leja loomi enam pidama.

Loomatoetuste tootmisest lah­ti sidumine on PRIA toetuste osa­konna juhataja Terje Kuke kinnitusel Euroopa Liidu liikmesriikides sisse viidud selleks, et loo­mapidajad ei sõltuks oma majan­dustegevuse planeerimisel ainu­Ã¼ksi sellest, milliseid toetusi para­jasti saada on, vaid oleksid vaba­mad tootma seda, mis on kõige kasumlikum ja mida turg tegelikult nõuab.

Selliste toetuste määramise alu­seks on varasematel, nn referents-aastatel kindlaks määratud loom­Ã¼hikud või piimakvoot. Oluline on, et taotleja tegutseks põllumajan-dussektoris edasi (tal peab olema registri andmeil kas või üks põllu­majandusloom või hoiab ta põllu­majandusmaad heas korras, kas-vatab põllukultuuri vms).

Nii saab piimatootmiskvoodi alusel makstavat tootmisest lahti seotud täiendavat otsetoetust see, kel oli 2007. aasta 31. märtsi seisuga määratud piimatootmiskvoot. Veise loomühikute alusel võib toe­tust taotleda see, kel oli 2007. aas­tal samasisulise toetuse menetle­mise käigus kindlaks määratud hulk loomühikuid.

Kui ta 2007. a toetust millegipä­rast taotlema ei tulnud, aga taotles 2006. aastal, saab loomühikute mää­ramisel aluseks võtta 2006. a toe­tuse menetlemisel kindlaksmää-ratud loomad.

Piimatootmiskvoodi ja veiste loomühikute alusel makstava toe­tuse taotlemise õigust ei saa taotle­ja teisele isikule üle anda.

Ute täiendava otsetoetuse taot­lemisel on aluseks 2007. a ute kas­vatamise täiendava otsetoetuse menetlemisel kindlaks tehtud ut­tede arv, neid pidi karjas olema vä­hemalt kümme.

Utetoetuse puhul saab uus loo­mapidaja endiselt taotlejalt-looma-pidajalt taotlemise õiguse üle võtta juhul, kui vähemalt eelmisel aas­tal kindlaks määratud arv uttesid või üleandmise ajal karjas olnud loomad on üle antud-vastu võe­tud hiljemalt 31. dets 2007. Ãœlean­tud karja puhul tuleb lisaks taot­lusele esitada PRIA-le ka looma­de üleandja ja vastuvõtja allkirja­dega akt.

Kõiki kolme tootmisest lahti seotud toetust on varasema taot­leja surma korral võimalik taotle­da tema ametlikul pärijal, esita­des taotlusele lisaks pärimisdokumendid.

Taotlemine, määramine, maksmine

Ajaleheruum ei võimalda kirjeldada kõiki taotluse esitamise ük­sikasju ja taotluste menetlemist PRIAs. Taotlejad saavad kõik vaja­liku teada PRIA kõdulehelt www. pria.ee või piirkondlikest büroo­dest. Büroodest või e-PRIAst vee-biaadressil www.eesti.ee/epria võib saada ka ettetrükki toetusõigusli-ke ammlehmade kohta.

Loomakasvatuse täiendava ot­setoetuste taotlusi saab esitada 19. märtsist 6. aprillini PRIA piir­kondlikesse büroodesse. Tänavu on taotlemine kõigil võimalik ka e-PRIA vahendusel, mille kasuta­mise juhendi saadab PRIA käes­oleval nädalal koos toetuse taotle­mise juhistega 7334 potentsiaalse­le taotlejale koju kätte.

Toetuse määramise otsustab PRIA hiljemalt 10. juuniks. Loo­matoetuste tänavune eelarve on ligi 400 miljonit krooni. Toetu­se suurus iga ühiku kohta sõltub taotlustes esitatavatest toetuskõlb-like loomade, loomühikute ja piimakvoodi kogustest. Raha maksab PRIA taotlejaile välja hiljemalt 30. septembriks.

2007. aastal maksis PRIA looma­kasvatuse toetusi välja kokku 473 miljonit krooni, seejuures maks­ti veise loomühiku eest 1230 kr, ammlehma eest 1889 kr, ute eest 219 kr ning piimakvoodi iga pii­makilogrammi eest 40 senti.

(Maaleht, 13.03.2008)

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike