Lisatud: 21. märts 2007

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

21Mar2007 Loomakasvatajad saavad järgmisest nädalast toetusi taotleda

Loomakasvatuse täiendava otsetoetuse eesmärgiks on osaliselt hüvitada loomakasvatajate tehtud kulutused ning tõsta nii nende konkurentsivõimet. Samuti on eesmärgiks toetada selliseid taotlejaid, kes enam loomakasvatusega jätkata ei soovi, kuid jäävad endiselt tegevaks põllumajandussektoris.

 

Toetust makstakse uttede ja ammlehmade eest loomade arvu järgi, nii nagu see on olnud ka varasematel aastatel. Veisetoetust makstakse eelmisel aastal toetuse menetlemise käigus kindlaks tehtud veiste loomühikute järgi, toetust piima tootmiskvoodi alusel makstakse taotlejale määratud piimakvoodi kilogrammi eest.

 

„Kui varem maksti veisetoetust taotleja karjas olevate loomade arvu järgi, siis nüüd on toetuse maksmise aluseks veiste loomühikute arv,” tõi PRIA toetuste osakonna juhataja asetäitja Terje Kukk välja peamise erinevuse võrreldes mulluse taotlusvooruga. „Tegemist on nn tootmisest lahti seotud toetusega, mille maksmise aluseks on ajalooline referents. Veiste loomühikute arvutamise aluseks on 2006. aastal veise kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlemisel kindlaks määratud veiste arv ja ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlemisel kindlaks määratud piimalehmade arv“.

 

Piimalehma kasvatajad taotlesid ka möödunud aastal toetust piimakvoodi alusel. Tänavu on toetuse taotlemise aluseks 2007. aasta märtsi lõpu seisuga taotlejale määratud piima tootmiskvoot, nõuet piima turustamise kohta jooksval kvoodiaastal enam pole.

 

Loomakasvatuse täiendavat otsetoetust saavad taotleda need füüsilised ja juriidilised isikud, kes tegelevad põllumajandusega. „Selleks loetakse näiteks põllumajandustoodete tootmist ja kasvatamist, lüpsikarja pidamist, põllumajandusloomade aretamist ja pidamist, aga ka maa hoidmist heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes,” loetles Kukk. „Nõue konkreetse toetusega hõlmatud looma pidamiseks on ainult ammlehma- ja utetoetuse puhul“.

 

Ühikumäärad ammlehma ja ute kasvatamise toetusele kehtestab põllumajandusminister 30. maiks, veiste loomühikute ja piima tootmiskvoodi alusel makstavatele toetustele 20. juuniks. Toetuse maksab PRIA välja hiljemalt 30 septembriks. Möödunud aastal maksti toetust ute eest 221,3 krooni, ammlehma eest 1784,8 krooni, veise eest 759,9 krooni ja piimakvoodi ühe kilo eest 26 senti. Eelmisel aastal maksis PRIA loomakasvatuse täiendavat otsetoetust kokku üle 236 miljonit krooni, millest enam kui 157 miljonit krooni läks piimakarja kasvatajatele.

 

„Tahaks taotlejatele südamele panna, et kuigi taotlusi võetakse vastu kolme nädala jooksul, ei jätaks põllumehed oma taotluse esitamist viimastele päevadele,” ütles Kukk ning lisas, et kokku oodatakse taotlema enam kui 7000 loomakasvatuse toetuse taotlejat.

 

Täpsemat infot loomakasvatuse täiendava otsetoetuse kohta saab PRIA keskusest Tartus, piirkondlikest büroodest ja koduleheküljelt Internetis www.pria.ee

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus bronn-vaike Arvamuse bänner