Lisatud: 27. oktoober 2016

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

27Okt2016 Lihatööstuse müügitulu püsib stabiilsena

Vaatamata ekspordikäibe langusele püsib lihatöötlemissektori müügitulu sisetarbimise kasvu toel stabiilsena. Sektori kasumlikkust vähendab lihatööstuses loodud lisandväärtuse langus, selgub Maaeluministeeriumis koostatud Eesti lihatöötlemise sektori 2016. aasta 6 kuu ülevaatest.

Lihatööstus tootis 2016. aasta esimesel poolaastal 139,1 miljoni euro väärtuses toodangut, mida oli rahalises väärtuses 0,7 protsenti enam võrreldes aasta varasemaga. Müügitulu teenis lihasektor 2016. aasta esimese 6 kuuga 149 miljonit eurot, mida oli eelmise aastaga võrreldes 0,7 protsenti vähem.

„Piimandussektori kriisi ning seakatkust tingitud turupiirangute tõttu on oluliselt kasvanud nii sigade kui veiste tapmismahud, mis on suurendanud tooraine pakkumist turul. Madalate jaehindade tulemusel on liha tarbimine siseturul kiirelt kasvanud ning sellega koos ka töötlemismahud,“ ütles Maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. „Samas vähenesid nii liha ekspordi kui impordi mahud. Liha väljaviimist piirasid seakatku tõttu kehtestatud täiendavad nõuded ja eritingimused nii liha töötlemisel kui turustamisel, sissevedu vähendas kodumaise sealiha odav hind ja laialdane saadavus.“

Liha ja lihatoodete ekspordikäive oli 2016. aasta 6 kuuga 40,6 miljonit eurot, mida on aasta varasega võrreldes 47,1 protsenti vähem. Liha ja lihatooteid imporditi kuue kuuga 65,9 miljoni euro väärtuses, mida on 39 protsenti vähem kui samal perioodil aasta varem.

Sektori kogukulud kasvasid 1 protsendi võrra, kuid loodud puhas lisandväärtus langes samas 5,4 protsendi võrra.  „Puhta lisandväärtuse languse põhjustas tööjõukulude kasv, mida teenitud tulu ei kompenseerinud. See tähendab, et senise müügitulu säilitamiseks tuli varasemast enam vaeva näha, kuid ettevõtete kogukasum vähenes sellele vaatamata enam kui neljandiku võrra,“ ütles Kand.

Lihatööstuse kogukasum oli I poolaasta lõppedes 5,9 miljonit eurot (-28,9%).

2015. aasta andmetel kasvas liha tarbimine Eestis oluliselt - kokku tarbiti 101 400 tonni liha, mida on 10 protsenti enam kui aasta varem. Eestlane sööb aastas 77,1 kg liha. Enim süüakse sealiha 41,8 kg (+13,0%). Linnuliha tarbiti 24,7 kg (+5,6%) ja veiseliha 8,1 kg (+8,0%).

Lihatöötlemise sektori moodustavad Eestis keskmiselt 50 töötlemisettevõtet ja väikemajapidamist, millest viis suuremat tööstust annavad üle 90 protsendi kogu lihatööstuse müügitulust.

Eesti lihatöötlemise sektori 2016. aasta 6 kuu ülevaade

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike