Lisatud: 16. juuli 2009

Viimati muudetud: 16. juuli 2009

A A A
Prindi rss

Uudised

16Jul2009 Leedus tuvastati sigade katk

Leedus, Panevežyse lähedal lahvatanud sigade katku puhang on pannud muretsema ka Eesti seakasvatajad. Veterinaar- ja Toiduameti andmetel ei ole antud piirkonnast Eestisse  tulnud  tänavu ei elusloomi ega sealiha, kuid seakasvatajatel tasub siiski ettevaatlik olla ning võtta katku Eestisse levimise takistamiseks kasutusele esmased abinõud.

Sigade katk avastati Panevešyse maakonnas Rabikini asulas asuvas tõusigade farmis, kus elanud 445 looma on tänaseks tapetud. Vastavalt tauditõrje eeskirjadele on ohutsooniks kuulutatud kolm kilomeetrit ja järelevalvetsooniks kümne kilomeetri ulatuses konkreetset farmi ümbritsev territoorium.

Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Toivo Nõvandi sõnul on antud piirkonnas farmid tugevdatud kontrolli all ning kontrollile on allutatud ka jahi käigus tapetud metssead. Siiani ei ole antud piirkonnas ja mujal haigusjuhte esinenud, mistõttu paanikaks põhjust ei ole.

„Praeguseni ole siiski teada, kuidas haigus sigadeni jõudis - loomad olid tõufarmi toodud Taanist ning seal haigusjuhte avastatud ei ole," rääkis Nõvandi. „Eesti seakasvatajatel tasub siiski tarvitusele võtta esmased ettevaatusabinõud, mis tähendavad eelkõige inimeste, transpordi, söötade ja loomade liikumise kontrollimist ning ka vajalike desotööde teostamist."

Seakasvatajad peaksid kindlasti piirama inimeste liikumist farmis, et sinna ei pääseks võõrad ega ka hiljuti naaberriikides käinud töötajad, keda tuleb farmist kuni viis päeva eemal hoida. Farmiuksed võiks varustada desomattidega ja võimalusel tuleks desinfitseerida  kõiki farmi territooriumile saabuvaid transpordivahendeid. Täiendavat tähelepanu tuleb pöörata loomasöödale, mis ei pärine Eestist ning samuti kontrollida põhjalikult farmi saabuvate loomade päritolu ja nende tervislikku seisundit.

Sigade katk on väga nakkav sigade viirushaigus, millele on ägeda kulu puhul iseloomulik septitseemia ja täpp- ja laikverevalumite teke, vähem ägeda ja kroonilise kulu korral sooltepõletik ja kopsupõletik. Haigus on sigadele tihti surmav ning vastavalt eeskirjadele kuuluvad tapmisele kõik loomad, kes haiguskahtlusega farmis elavad. Inimestele sigade katk siiski ohtu ei kujuta ning taudikahtlusega loomade liha on lubatud pärast kuumtöötlemist ka realiseerida. Sama haigustüvi esines viimati eelmisel aastal Iisraelis, Euroopa Liidus esines seda viimati 2000. aastal Suurbritannias.

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus Arvamuse bänner bronn-vaike