Lisatud: 05. august 2010

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

05Aug2010 Lauri liivasel krossirajal müriseb buldooser

Lauri krossirajal müri­seb kollane buldooser, mille saha ees silendub tulevase parkla liivane pinnas, võimsa traktori, rahvakeeles jossi kange tõmbab Tihemetsa mo­toklubi president Väino Lensment.

"Rada on meil juuli lõpust uuen­dustöödeks kinni, iga päev küsi­takse minult, millal sa raja lahti teed, teisipäevaks on juba treenin­gud kirja pandud ja kuu lõpus tu­leb siin Eesti meistrivõistluste kol­mas etapp," seletab Lensment lau­balt higi pühkides.

Napi kolme nädalaga on vaja rajada võistlejate parkla, paigalda­da rahvusvaheliste nõuete järgi individuaalsed stardipuud, kokku 40, korrastada veevõtukoha kal­dad ja rajada kastmissüsteem, et tolm kihutajate hinge ei mataks.

Pärast 28. ja 29. augustil toi­muvaid võistlusi jätkub tööd veel kuhjaga. Valgustuse rajamine, krossitajate ja tehnika pesuplatsid, kümme lipuvarrast osalevate riiki­de lippude lehvima tõmbamiseks, finišitorni ja elektrooniliste aja­mõõtjate paigaldamine mahuvad MTU Tihemetsa Motoklubi projek­ti, mis sai külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetust maaelu arengukava meetmest 3.2 veidi alla miljoni, 925 650 krooni, millest omaosalus moodustab kümme protsenti.

Saarde vallas Väljakulas võtab 14 hektarit enda alla Lauri krossi­rada, millel on 1,8 kilomeetri pik­kune ja 8 meetri laiune korralik kõ­va põhjaga ja maastiku eripärast tu­lenev suurte hüpetega rada.

"Ärimees ei saa siin olla, et tu­led raha tahtma," lausub Lensment, kes on 20 aastat krossi sõitnud ja tulnud Tihemetsa sovhoostehniku­mi aastatel liidu meistrivõistlustel pronksmedalile.

"Valgustuse paigaldame nii, et talvel saaks siin teha kelgukrosse või lihtsalt kelgutada, ja maad taotleme juurde, tagastamata rii­gimaad, siis saaksime tehnikaspordihuvilistele välja ehitada ATV-rajad, et nad krossirajale ei tikuks," räägib motoklubi president ja sam­mub tuhkkuiva pinnast pidi näita­ma kohta, kuhu on krossitajatele plaanis välja ehitada mäkketõusurada. See rohtunud mäekülg lõ­peb praegu lopsakate põõsaste­ga.

Kilingi-Nõmme poolsesse kül­ge lubab projektiraha paigaldada 150 meetrit piirdeaeda.

"Suure tee äärde sai 200 männitaime maha pandud ja neid tu­leb nüüd nagu lapsi hooldada, aastas vähemalt kolm korda on vaja raja ümbrust trimmerdada, muidu surub võsa peale," viitab Lensment Pärnu-Viljandi maan­teele ja lisab entusiastlikult, et kolme-nelja aastaga saab Lauri kros­sirada moodsad rajatised.

"Tere, vaatasin, et toimetad siin, millal sa raja lahti teed?" sammub tee ääres peatunud au­tost Lensmendile viimaste päeva­de tüüpküsimust esitades tööplatsile uudishimutsev mees.

Uudis ilmus ajalehes Pärnu Postimees, autor Silvia Paluoja, 05.08.2010

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus Arvamuse bänner bronn-vaike