Lisatud: 10. september 2010

Viimati muudetud: 13. september 2010

A A A
Prindi rss

Uudised

10Sep2010 Kvaliteetsed kuivendussüsteemid aitavad metsi paremini hooldada ja uuendada

10.-11. septembril toimub Narva-Jõesuus 20. Balti metsa konverents, mille põhiteema on metsakuivendus. Ligi 70 osalejaga konverents keskendub eelkõige metsaparanduse majanduslikele ja keskkonnakaitselistele väljakutsetele.

Kuivendussüsteemid on tihedalt seotud metsade majandamise võimalustega. Hästi planeeritud ja teostatud kuivendussüsteemid lihtsustavad metsade hooldamist ja uuendamist, tagavad metsateede pikema eluea ning aitavad tõsta metsade tootlikkust. Samas seondub nende rajamise ja hooldamisega mitmeid probleeme  - puudulik kommunikatsioon tekitab inimestest vastuseisu, kasvavad hoolduskulud, halveneb vanade süsteemide seisukord ja laieneb koprakahjustuste ulatus.

„Eestile on suurimaks väljakutseks lahendada koprakahjustuste ja maaomanike vahelise koostöö probleem. Metsateid, mis läbivad mitut maaomandit, pole võimalik hooldada ja rekonstrueerida ilma koostööta. Koprakahjude osas peavad jahindusorganisatsioonid võtma suurema vastutuse nii nagu see on näiteks Lätis," kommenteeris ettekandeid Eesti Metsaseltsi president Heiki Hepner. „Püüame konverentsiga laiemalt teadvustada metsaparanduse olulisust meie ühise vara -metsade -  kaitsel ja säästlikul kasutamisel. Ilma korralike metsateede ja -kraavideta pole meil näiteks võimalik kustutada metsatulekahjusid,  likvideerida tormikahjustusi ja kontrollida nendega kaasnevaid haiguspuhanguid," lisas ta.

Viimane majanduslangus on mõjunud metsateede investeeringute mahtudele negatiivselt. Kui Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) püüab säilitada 2008. aasta investeerimistaseme (9,62 mln €), siis Läti ja Leedu investeerimismahud on oluliselt langenud (Lätis üle 5 korra). Eesmärk on siiski kõigil pikas perspektiivis sama - jõuda kvaliteetsete metsateede võrgustikuni  tihedusega  1,2 km-1,5 km 100 ha kohta, mis jääb siiski kaks korda alla Põhjamaade näitajale.

Metsakuivenduse  ökoloogilised väljakutsed on seotud väärtuslike looduslike alade säilitamise ja vee-elustikule tekkiva negatiivse mõju vähendamisega. Konverentsil tutvustati selleks arendatud tehnoloogiaid planeerimisest kuni sillaehituseni välja.

Lisaks andsid osalejad ülevaate viimasel aastal metsandussektorist toimunust. Eesti märkis kõige olulisemana  uue metsanduse arengukava koostamist. Lätis on käsil metsaseaduse muutmine, mis peaks lihtsustama raiete tegemist ja motiveerima eraomanikke oma metsi rohkem majandama. Leedus on fookusesse võetud riigimetsade majandamise suureulatuslik ümberkorraldamine ja püütakse likvideerida augustikuu tormikahjud, mille suurusjärk on 0,9 mln tihumeetrit.

Järgmine konverents toimub 2011. aastal Leedus.

 

Konverentsi esimese päeva pildigaleriid näeb siit: http://www.metsaselts.ee/index.php?sisu=galerii&mid=401&lang=est

 

Ettekandeid saab alla laadida siit: http://www.metsaselts.ee/index.php?sisu=tekst&mid=397&lang=est&metsaselts=MtoKCuvRoSb1yTP73YPsHEF4my4

 

Uudised

15. juunil lõppes PRIAs pindalatoetuste ja MAK loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal oli ühtse pindalatoetuse taotlejaid kokku 14 546, kes taotlesid toetust 963 147 ha suurusele pinnale. Peale taotlusperioodi lõppu algab kohapealse kontrolli periood, mis kestab oktoobri lõpuni. Sellel perioodil kontrollib PRIA, et taotlustel olevad andmed on õiged ning vajadusel täpsustatakse koos kliendiga taotlusel olevat infot. Et kontrolli tegevused toimuksid ladusalt palume kliendil või tema esindajal võimalusel viibida kohapealse kontrolli juures. See muudab infovahetuse kliendi ja PRIA vahel oluliselt lihtsamaks ja selgemaks.

Kõik uudised »

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike