Lisatud: 10. september 2010

Viimati muudetud: 13. september 2010

A A A
Prindi rss

Uudised

10Sep2010 Kvaliteetsed kuivendussüsteemid aitavad metsi paremini hooldada ja uuendada

10.-11. septembril toimub Narva-Jõesuus 20. Balti metsa konverents, mille põhiteema on metsakuivendus. Ligi 70 osalejaga konverents keskendub eelkõige metsaparanduse majanduslikele ja keskkonnakaitselistele väljakutsetele.

Kuivendussüsteemid on tihedalt seotud metsade majandamise võimalustega. Hästi planeeritud ja teostatud kuivendussüsteemid lihtsustavad metsade hooldamist ja uuendamist, tagavad metsateede pikema eluea ning aitavad tõsta metsade tootlikkust. Samas seondub nende rajamise ja hooldamisega mitmeid probleeme  - puudulik kommunikatsioon tekitab inimestest vastuseisu, kasvavad hoolduskulud, halveneb vanade süsteemide seisukord ja laieneb koprakahjustuste ulatus.

„Eestile on suurimaks väljakutseks lahendada koprakahjustuste ja maaomanike vahelise koostöö probleem. Metsateid, mis läbivad mitut maaomandit, pole võimalik hooldada ja rekonstrueerida ilma koostööta. Koprakahjude osas peavad jahindusorganisatsioonid võtma suurema vastutuse nii nagu see on näiteks Lätis," kommenteeris ettekandeid Eesti Metsaseltsi president Heiki Hepner. „Püüame konverentsiga laiemalt teadvustada metsaparanduse olulisust meie ühise vara -metsade -  kaitsel ja säästlikul kasutamisel. Ilma korralike metsateede ja -kraavideta pole meil näiteks võimalik kustutada metsatulekahjusid,  likvideerida tormikahjustusi ja kontrollida nendega kaasnevaid haiguspuhanguid," lisas ta.

Viimane majanduslangus on mõjunud metsateede investeeringute mahtudele negatiivselt. Kui Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) püüab säilitada 2008. aasta investeerimistaseme (9,62 mln €), siis Läti ja Leedu investeerimismahud on oluliselt langenud (Lätis üle 5 korra). Eesmärk on siiski kõigil pikas perspektiivis sama - jõuda kvaliteetsete metsateede võrgustikuni  tihedusega  1,2 km-1,5 km 100 ha kohta, mis jääb siiski kaks korda alla Põhjamaade näitajale.

Metsakuivenduse  ökoloogilised väljakutsed on seotud väärtuslike looduslike alade säilitamise ja vee-elustikule tekkiva negatiivse mõju vähendamisega. Konverentsil tutvustati selleks arendatud tehnoloogiaid planeerimisest kuni sillaehituseni välja.

Lisaks andsid osalejad ülevaate viimasel aastal metsandussektorist toimunust. Eesti märkis kõige olulisemana  uue metsanduse arengukava koostamist. Lätis on käsil metsaseaduse muutmine, mis peaks lihtsustama raiete tegemist ja motiveerima eraomanikke oma metsi rohkem majandama. Leedus on fookusesse võetud riigimetsade majandamise suureulatuslik ümberkorraldamine ja püütakse likvideerida augustikuu tormikahjud, mille suurusjärk on 0,9 mln tihumeetrit.

Järgmine konverents toimub 2011. aastal Leedus.

 

Konverentsi esimese päeva pildigaleriid näeb siit: http://www.metsaselts.ee/index.php?sisu=galerii&mid=401&lang=est

 

Ettekandeid saab alla laadida siit: http://www.metsaselts.ee/index.php?sisu=tekst&mid=397&lang=est&metsaselts=MtoKCuvRoSb1yTP73YPsHEF4my4

 

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus