Lisatud: 31. oktoober 2007

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

31Okt2007 Külade arendamiseks saab jälle toetust taotleda

PRIA maaelu investeeringutoetuste büroo peaspetsialist Bella ¦tenovi sõnul on toetuse taotlemise põhimõtted jäänud suures plaanis samaks, kui oli viimases taotlusvoorus eelmise aasta algul. „Siiski on näiteks laiendatud toetatavate objektide nimekirja,“ tõi ta välja ka muutused võrreldes varasemate aastatega.

 

Meetme eesmärgiks on jätkuvalt parandada maapiirkonna elukeskkonna atraktiivsust  ning elukvaliteeti suurendades kohalikku aktiivsust ning arendades mittetulundussektorit. Tegemist on Maaelu Arengukava meetmega ning kokku on perioodil 2007-2013 meetme eelarvesse planeeritud üle 744 miljoni krooni toetusraha maapiirkondade arenguks. „Maksimaalne toetus, mida üks taotleja saada võib, on kuni 938 796 krooni aastas ja kuni 4 693 980 krooni kogu programmperioodi jooksul,“ selgitas ¦tenov. Kokku on selle taotlusvooru eelarvesse planeeritud ligi 168 miljonit krooni toetusraha.

 

Kui eelmistel aastatel sai toetust taotleda mittetulundusühing ja ettevõtja, siis uuel programmperioodil saavad lisaks nendele toetust taotleda ka sihtasutused. „Samas peab silmas pidama, et MTÃœ või sihtasutus ei tohi olla asutatud riigi või kohaliku omavalitsusüksuse poolt ning tema liikmed ei tohi olla üksnes riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajad,“ rõhutas ¦tenov.

 

Mittetulundusühing või sihtasutus peab olema tegutsenud taotluse esitamise ajaks vähemalt kuus kuud. Kui mittetulundusühing või sihtasutus on asutatud tähtajaliselt, ei või see tähtaeg olla lühem kui viis aastat pärast PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.

 

„Toetust saavad taotleda nii mikro-, väikesed kui keskmise suurusega ettevõtjad,“ loetles ¦tenov veel potentsiaalseid toetuse taotlejaid ning lisas, et ettevõte peab tegutsema maapiirkonnas. „Ka maapiirkonna mõiste on sel aastal laienenud võrreldes varasemaga – lisaks külale ja alevile loetakse maapiirkonnaks ka vald või vallasisene linn, mille elanike arv on alla 4000 ning ka kuni 4000 elanikuga väikelinnad,“ selgitas ¦tenov.

 

Kui varem pidi ettevõte enne taotluse esitamist olema tegutsenud vähemalt pool aastat, siis nüüd kvalifitseeruvad taotlejatena sellised ettevõtted, kes on tegutsenud vähemalt aasta.

 

„Kindlasti on taotlejate jaoks positiivne ka toetatavate objektide nimekirja laiendamine,“ tõi ¦tenov välja veel ühe olulise muudatuse toetuse saamise tingimustes. Kui varem sai toetust ainult näiteks statsionaarsetele sporditarvikutele, siis nüüd selline piirang puudub. „Loomulikult saab toetust taotleda ka kõigile nendele objektidele, millele varemgi – seltsimajad, infopunktid, puhkealad, ujumiskohad, külade viidad, muusikariistad, rahvariided ja nii edasi,“ loetles ¦tenov toetatavaid objekte.

 

„Taotluste koostajatele on kindlasti ka oluline, et endiselt on toetusõiguslikud ka ettevalmistavad tööd – projekteerimine, geodeetilised tööd, aga ka taotlusdokumentide koostamine,“ rääkis ¦tenov.

 

Ka toetuse määrad on pisut muutunud võrreldes varasemate aastatega. MTÜde ja sihtasutuste puhul on selleks endiselt kuni 90%, kuid Tallinnaga piirnevas vallas kuni 70% investeeringuobjekti abikõlblikust maksumusest..

 

Taotluse koostamisel tuleb jälgida, et  taotlusvooru jooksul saab iga taotleja esitada ainult ühe taotluse. „Seega tuleb taotlejatel planeeritavad tegevused väga hoolega läbi mõelda,“ tuletas ¦tenov taotlejatele meelde.

 

Pärast taotluse esitamist kontrollib PRIA taotluse ja taotleja nõuetele vastavust määruses sätestatud kriteeriumitele. Nõuetele vastavaid taotlusi hinnatakse maakondlikus komisjonis, kus antakse arvamus investeeringu vajalikkuse ja sobivuse kohta ning moodustatakse paremusjärjestus, mille alusel toetus taotlejatele määratakse. Määramise otsused teeb PRIA hiljemalt järgmise aasta maikuus.

 

Kui varasematel aastatel võis alustada investeeringu tegemisega alles pärast toetuse määramist, siis tänavu võib toetust taotleda ka investeeringutele, mille tegemisega on alustatud varem. „Siiski saavad toetust need investeeringud, mille tegemisega on alustatud käesoleva aasta jooksul,“ ütles ¦tenov.

 

Pärast investeeringu tegemist kontrollib PRIA tehtud investeeringute vastavust taotlusel olnutele ning esitatud dokumentide õigsust. „Alles pärast seda, kui me oleme veendunud, et kõik tööd ja dokumendid on korrektsed, maksame taotlejatele välja määratud toetussumma,“ selgitas ¦tenov.

 

Toetust külade taastamiseks ja arendamiseks sai PRIAst esmakordselt taotleda 2003. aastal SAPARD programmist. Alates 2004. aastast maksti toetust EL struktuurifondist ning toetuse maksmise aluseks oli Eesti Riiklik Arengukava 2004–2006. Kokku on PRIA vahendanud toetusi Eesti külade arendamiseks nende aastate jooksul 135 miljoni krooni. Selle abil on korda tehtud kümneid seltsimaju, ostetud rahvariideid, ehitatud kiigeplatse ja spordiväljakuid ning teisi avalikus kasutuses olevaid objekte.

 

Lisainfot toetuse kohta saab PRIA kodulehelt, PRIA piirkondlikest büroodest ja Tartu keskusest Narva mnt 3,  tel 737 1286.

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus Arvamuse bänner bronn-vaike