Lisatud: 07. mai 2013

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

07Mai2013 Kuidas hinnatakse projektitoetuste taotlusi?

PRIAsse laekub päris palju vaideid investeeringutoetuste taotlejatelt, kelle abikõlblik projekt jääb rahastamata, sest taotlusvooru eelarvest ei jätku kõigile ning projekt ei pälvinud küllalt hindepunkte paremusjärjestuses „joone ületamiseks“.

 

Kust tulevad hindepunktid?

Maaelu arengukava (MAK) ja Euroopa Kalandusfondi (EKF) investeeringumeetmete määrustes on sätestatud, mitu punkti taotlus iga kriteeriumi täitmise eest saab. Hindamiskriteeriumid loovad eelise taotlustele, mis kõige paremini täidavad MAKi ja EKFi kui pikemaajaliste programmdokumentide ning meetme eesmärke.

Nii on Eestis iga alla 35-aastase põllumajandustootja kohta neli üle 65-aastast – põllumajandussektor vananeb. Selle pidurdamiseks on mitme investeeringumeetme hindamiskriteeriumides lisapunktid taotlejale vanusega alla 40 eluaasta. Soositud on keskkonnasäästlik tootmine – mitme meetme puhul saavad hindamisel lisapunkte mahetootjad või mahetootmisse investeerijad.

N-ö objektiivsete kriteeriumide puhul saab anda kindla arvu punkte. Lisaks hinnatakse vahel projektide sisulisi väärtusi: äriplaani realistlikkust, investeeringu innovaatilisust ja jätkusuutlikkust, projekti keskkonnasäästlikkust, taotleja pädevust  jmt. Kaudsemalt mõõdetavatele näitajatele hinnangu andmisel kasutatakse hindamiskomisjone, kuhu kuuluvad projekte puudutavate valdkondade asjatundjad. See osa hindamisest on subjektiivsem.

Hindamiskomisjone on erinevaid

Hindamiskomisjone (HK) rakendatakse siis, kui meetme määrus seda nõuab.

Koolitus- ja teavitustegevuse (MAK meede 1.1) taotlusi üleriigiliste või mitut maakonda hõlmavate ettevõtmiste rahastamiseks hindab põllumajandusministri moodustatud komisjon. Ühe maakonna puhul moodustab analoogse HK maavanem. Ministri kokkukutsutud metsanduse ja majanduse eriala esindajaist HK hindab osaliselt ka MAK meetme 1.5.2 (metsandussaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetus) taotlusi.

PRIA kokkukutsutud hindamiskomisjonid hindavad näiteks MAK meetme 1.2 (noortaluniku toetus) taotlusi, meetme 3.1 (maapiirkondade mitmekesistamise investeeringutoetus) suurprojekte. On meetmeid, kus projektide vajalikkust ja otstarbekust kohalike inimeste ja piirkonna arengu jaoks oskavad eelkõige hinnata kohalikud ise. Nii andsid külade arengu meetme (MAK  3.2) taotlusprojektidele hindepunktid ja koostasid paremusjärjestuse maavanemate kokkukutsutud komisjonid igale maakonnale eraldatud eelarve piires.

Külameetme voorusid enam ei tule, aga projektide esmane heakskiitmine toimub kohapeal ka LEADER-meetmel. Eesti 26 LEADERi  ning 8 EKF säästva arengu tegevusgruppi korraldavad kohapeal nii projektitaotluste vastuvõtu kui ka hindamise, koostavad pingerea ja kinnitavad heakskiidu saanud projektid. Hindajateks on tegevusgrupi moodustatud töörühmad.

Kui subjektiivne on hindamine?

„Hindamise idee ongi vastava valdkonna või huvigrupi inimeste subjektiivsete arvamuste summana sõeluda välja paremad taotlused olukorras, kus objektiivseid kriteeriumeid pole võimalik kasutada,“ tõdeb PRIA nõunik Rando Undrus.

„Subjektiivsete arvamuste süsteemsuse tagamiseks on igal hindamiskomisjonil oma hindamiskriteeriumid, tagamaks arvamuste kujunemise ühetaolisus. Hindamissüsteem aitab muuta erinevad subjektiivsed arvamused objektiivselt võrreldavaks ja arvamuste summa seeläbi jälgitavaks.“

Kuidas HK-d tekivad? Näiteks  noortaluniku toetuse taotluste HK kokkukutsumiseks tegi PRIA ettepaneku mitmele organisatsioonile ja asutusele, paludes delegeerida komisjoni liikmeks esindaja, kel puudub huvide konflikt. HK-sse kuuluvad  Talupidajate Keskliidu ja Põllumeeste Keskliidu, MTÜ Noortalunikud, Maamajanduse Infokeskuse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Põllumajandusministeeriumi esindajad.  HK koosseisu ja töökorra kinnitas PRIA peadirektor.

Kehtiv meetme  määrus sätestab, millele annab hindepunktid komisjon, millele PRIA. Iga HK liige annab projektidele hindepunktid individuaalselt. Kõik saadavad täidetud hindelehed PRIAsse, kus toimub HK istung. Kui mõnele projektile on antud hindeid mõlemast äärmusest, siis arutatakse „kääride“ põhjusi ning mõni hindaja vahel muudab enda antud punkte. Tulemus saab kokku kõigi hindajate antud punktidest. Paremusjärjestuse koostab  PRIA, arvutades välja iga projekti kõigi hinnatud kriteeriumide keskmised punktid ja liites PRIA antud punktid.

Hindamine toob vaidlusi

Kui abikõlblik projekt rahastamisotsust ei pälvi, siis uurivad taotlejad, kuidas taotlus punkte sai. Hindamise tulemusi vaidlustatakse sageli. Näiteks tänavu on laekunud 47 vaiet seoses meetmega 3.1, neist 20 juhul vaidlustatakse just hindamist. Palju on hindamise kohta vaideid ka noortaluniku toetusest ilmajääjatelt.

PRIA juriidilise osakonna juhataja Veiko Bergmanni sõnul on hinde-vaiete sisu väga erinev. „Vahel taotleja lihtsalt väidab, et pole hindamise tulemusega nõus. Kui pole põhjendusi, millise kriteeriumi osas on hindamine ebaõiglane ning ei esitata täiendavaid andmeid, siis pole millegi üle arutleda,“ ütleb Bergmann.

Mõni esitab alles vaides oma projekti kohta sellise info, mida teades võinuks taotlus saada  kõrgemad punktid. Mõnigi PRIAs rahuldamata jäetud vaie jõuab edasi kohtusse. Kui aga vaide või kaebuse sisuks on kliendi subjektiivne arvamus, et HK otsus tema suhtes ei ole õiglane, siis kahjuks reeglina selline vaie või kaebus rahuldamist ei leia, kui pole tuvastatud olulisi rikkumisi hindamise korralduses.

4. aprillil langetas Riigikohtu halduskolleegium otsuse, milles tõdeb, et hindamiskomisjoni liikmetele on jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum ja isegi kohtuliku kontrolli võimalus hindamise põhjendatuse üle on piiratud. „Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi,“ seisab otsuses.

„Projektide hindamine saab olla  seda õiglasem ja täpsem, mida paremini ja selgemalt on taotluses andmed esitatud. PRIA soovitab taotluste sisu väga hoolikalt läbi mõelda ja vormistada nii, et hindajad kõik vajaliku info kätte saaksid,“ kinnitab Veiko Bergmann.

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus