Lisatud: 26. oktoober 2015

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

26Okt2015 Kruuse: Vähene ühistegevus on riskantne valik

Eesti põllumajandussektori väljapääs kriisiolukorrast sõltub eelkõige põllumeeste valmisolekust oma jõud ühendada, ütles maaeluminister Urmas Kruuse täna toimunud Eesti Põllumeeste Keskliidu 25. tegutsemisaastale pühendatud konverentsil.

„Põllumajandussektori sissetulekute parandamisel seisneb keskne küsimus selles, kuidas põllumees suudab ahelast põllumees – toidutööstus – kaubandus saada õiglasemat osa,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Kui põllumehed soovivad oma turujõudu suurendada, siis ühistegevus on vältimatu. Aeg on näidanud, et ühistute loomata jätmine on olnud riskantne valik, sest kriisiajal on üksikpõllumehel keerulisem.“

Minister rääkis, et tekkinud kriisi ei tohiks jätta kasutamata selleks, et põllumajandusega seotud riskid üle vaadata ning olla valmis tulevasteks kriisideks. „Seal, kus ühistegevus on suurem ja parematel aegadel kogutakse tagavarasid, seal on lihtsam kriise üle elada. Maaelu arengukava annab võimalused rakendada riskijuhtimisinstrumente, luua kriisiabifonde, kuid see eeldab, et sellesse panustavad riik ja põllumajandussektor üheskoos,“ ütles Kruuse.

Minister rõhutas, et riik on omalt poolt loonud ühistegevuse edendamiseks Eesti maaelu arengukavasse 2014-2020 mitmeid meetmeid. „See nõuab põllumajandussektorilt selget initsiatiivi ühiselt tegutseda ja oma tulevikku kujundada,“ lisas minister.

Täna Tallinna lauluväljakul toimunud konverentsiga tähistatakse Eesti Põllumeeste Keskliidu 25. tegevusaasta täitumist.

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner