Lisatud: 15. september 2004

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

15Sep2004 Koolipiimatoetus on võimalus mitte kohustus

Iga liikmesriigi enda otsustada jääb, kas laiendada koolipiimatoetuse saajate ringi ka gümnaasiumis ja põhihariduse baasil kutseõppeasutuses õppivatele õpilastele või mitte. “Omalt poolt oleme teinud Vabariigi Valitsusele  ettepaneku, kaasata toetuse saajate ringi ka vanema astme õpilased,” ütles minister.  Valitsus arutab Põllumajandusministeeriumi ettepanekut oma homsel (16.septembri) istungil.

 

Kuna koolipiimatoetuse skeem on üheks osaks ELi ühtsest piimaturu korraldusest, siis on antud abiskeemis rõhk just nimelt esmatöödeldud toodetel.  Seega makstakse toetust vaid piimale, maitsestamata jogurtile, hapupiimale ja maitsestatud piimale. Euroopa Liidu poolsed toetusmäärad on kehtestatud vastavalt toodete rasvasisaldusele. Kuni 2005 aasta 30. juunini on 1 liitri 3,5%-4% rasvasisaldusega piima ja piimatoote toetus 3,29 kr, 2,5% rasvasisaldusega piima ja piimatoote toetus 2,90 kr ja 1,5%-1,8% rasvasisaldusega piima ja piimatoote toetus 2,50 kr.

 

“Põllumajandusministeerium on esitanud valitsusele ettepaneku maksta koolipiimatoetusele lisa   riigieelarvevahenditest, mis muudaks piimatooted abisaaja jaoks veelgi soodsamaks,” ütles minister Tuiksoo. Ministri sõnul on ka see ettepanek arutusel homsel valitsuse istungil.  

 

Ministri sõnul on kahetsusväärne meediavahendusel üldsusele tekitatud mulje, justkui keelaks ELi määrused koolilaste toitlustamisel kasutada maitsestatud jogurtit, keefiri või mõnd muud toetatavate toodete loetelust välja jäänud piimatoodet.

“Tuleb vahet teha toodetel, mille pakkumisel lastele saab kasutada abiskeeme ja toodetel, mida iga kool võib küll vabalt võtta laste koolitoidu menüüsse, aga mida ELi vahendistest ei kompenseerita” selgitas Tuiksoo.

 

Ministri sooviks on suunata koolijuhtide tähelepanu tõsiasjale, et koolipiima toetuse taotlejaks ei pea olema ilmtingimata kool ise. Uuest korrast tulenevalt võib kooliga sõlmitud lepingu alusel  toetuse taotlejaks olla ka piimatoodete pakkuja, kooli asukohajärgne omavalitsus või muu koolile vastavat teenust osutav isik.

 

“Omalt poolt soovin, et koolid ei võtaks koolipiimatoetust kui kohustust, vaid kui loodud lisavõimalust lastele tervislike piimatoodete pakkumiseks,” rõhutas põllumajandusminister.

Koolipiimatoetus makstakse taotlejale välja tagantjärgi  vastavalt tegelikult tarbitud kogustele. Maksimum kogus, millele toetust saab taotleda on 0,25 liitrit piimatoodet ühe õpilase kohta ühel õppepäeval.

 

Euroopa Liidus on koolipiimatoetust rakendatud alates 1977-ndast aastast. Selle eesmärgiks on soodustada eelkooliealiste laste ning kooliõpilaste hulgas piima ja piimatoodete tarbimist, laste tervislikku toitumist ja toitumisharjumuse kujunemist.

 

 

Lisainfo koolipiimatoetuse kohta:

Triin Viljasaar

Põllumajandusministeeriumi peaspetsialist

Tel 625 6221

Triin.viljasaar@agri.ee

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Arvamuse bänner Infokeskus