Lisatud: 05. veebruar 2010

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

05Veebr2010 Kiideva puhus oma külale elu sisse looduse abil

Sügisesel hommikupoolikul siblib hulk kuldkollastes helkurvestides mudilasi Kiideva sadamas rõõmsalt ringi. „Me nägime tiigrit ja pandakaru!" jutustavad Haapsalu Pääsupesa lasteaia  kasvandikud õhinal.

Tuleb välja, et Aasta küla 2009 tiitlit kandva Kiideva matkarajal võib kohata tõepoolest lausa nõnda eksootilisi elukaid. Tõsi küll, tegemist on kaisuloomadega, kes raja servas ootasid, et lapsed neile laulaks ja luuletusi loeks. Nii kulgeb matk lõbusamalt.
„Nii kirjusid külalisi pole meil enne olnudki," muheleb külaelu eestvedaja ja uuele elule puhuja Tiiu Tomingas laste erksavärvilistele vestidele osutades. Lähiümbruse koolide ja lasteaedade lapsed ning nende õpetajad on Kiideval sagedased külalised, hobi- ja pärisornitoloogid ning muidu uudistajad samuti.
Ega's Kiideva ole õppureid ja uudistajaid alati nõnda arvukalt tõmmanud. Veel enne millenniumi oli see üks üsna tavalisi Läänemaa külasid, ehkki väljanägemiselt üpris haruldane sumbküla, kus majad on tihedalt külg-külje kõrvale ehitatud. „Rand oli võssa kasvanud ja igaüks nokitses oma õue peal," iseloomustab Tiiu tollast aega. Külaliikumine ja sellega seotud koolitused aga kogusid Eestis üha hoogu ning ka Ridala vald ärgitas oma külade elanikke koonduma ja mõtlema, mida saaks üheskoos ära teha.
Esmalt valitigi 1999. aastal külavanem ja aasta hiljem loodi külaselts. Nüüdseks on Kiideval koguni kolm mittetulundusühingut: Kiideva Külaselts, Kalaküla Rohelised ning Kiideva Kalameeste Selts, mis kõik kordamööda ja üheskoos külaasju ajavad.


Alustati teemapäevaga

2000. aasta 19. augustil andis selts külale teemapäevaga „Päev kalurikülas" hea äratuse. Kõigepealt puhuti päikesetõusu aegu iga küla talu hoovil pilli, nii et mõnest majast inimesi lausa öösärgi väel õue asja uudistama tõttas. Hommiku edenedes algas külas argielu, nii nagu see kunagi enne sõda tavapäraselt käis: mehed tulid merelt, puhastati ja suitsutati kala ning kokad keetsid suppi. Küla seltsimajja, vanasse piimakombinaadi suvilasse - praeguseks Kanada eestlasele tagastatud tallu - seati üles muuseum Kiidevast kogutud vanavaraga. Õhtul süütati küünlad nende kiidevalaste mälestuseks, kelle elu meri endale on nõudnud. Järgmisel aastal pidas selts koos kõigi külaelanikega külakärajat, kus kõiksugu ettepanekute kõrval pandi kirja ka külaelu arengukava. Niimoodi järgemööda on Kiidevasse lisandunud uusi ehitisi ja erinevaid üritusi, mis erinevate projektide abil teoks saanud.


Ökokemmergust kõlakojani

Varemalt võssakasvanud sadamas pole enam pajuoksagi järel. Tiiu märgib, et ümbrust sai enamjaolt puhastatud talgute korras, Kiideva ja Puise vahel asuval puisniidul käisid isegi sakslased tööl.
Et paadid merele pääseks, puhastati lautrit setetest, eraldi väikeste majakestena avati sadamas kohalikke kalu ja linde tutvustav Loodusetuba ning käsitöö eksponeerimise ja müügi kohana Käsitöökamber. Et õpetajatel oleks hõlpsam loodusõppe tunde läbi viia, ehitati nende tarvis pingid ja lauad.
2005. aasta mais avas Kiideva Maaelu arengukava raha abil ehitatud keset küla troonivad uhke rookatusega postimaja ning Keisrikoja ehk ökokemmergu. Samuti sai samaks ajaks osaliselt valmis siltidega varustatud õpperada.
Aastal 2009 on korraga valmis saanud või kohe-kohe saamas mitu objekti: linnuvaatlustorn ja pontoonsild ning külaväljak ühes pooliku lappaja paadi kujulise kõlakojaga. Ikka projekte kirjutades ja nõnda Maaelu arengukava, Keskkonnainvesteeringute Keskust,  Kohaliku omaalgatuse programmi ja Ridala valda toetajateks saades. Näiteks PRIA kaudu on Kiideva leidnud juba 2 466 070 toetuskrooni.

 

Kuni su küla veel elab

Kiideva on ehe näide sellest, kuidas külaelu käima minnes sinna noori peresid elama tuleb. Viimaste aastate jooksul on valmimisel/ valminud viis uut maja ja algamas veel kahe ehitus. Üks noor mees plaanib peagi oma perega Kiidevale kolida, teine on lubanud päriseks jääda siis, kui pensionile jääb.
Ülejäänud, kes seal suviti elavad, ei luba keegi end suvitajaks nimetada. „Nad on suveelanikud,"muheleb Tiiu õnnelikult, sest need suveelanikud võtavad külaasjadest osa nagu päris-elanikud.
Talvepoole jääb Kiideva vaikseks. Külarahvas ise sisustab oma aega seltsimajas rahvakalendriga seotud tähtpäevi pidades, näputööd tehes ja kevadet oodates. Koos kevadel lõunast tagasi lendavate lindudega pöörduvad ka inimesed jälle Kiidevale.

 

Toetuse kogusumma külaseltsile 1 451 777 krooni (RAK 2004-2006, MAK 2007-2013)

Saun-seltsimaja rekonstrueerimine ja ehitamine - 775 329 krooni

Külaväljaku rajamine ühes vabaõhulava ja kõlakojaga - 467 492 krooni

 

 

 

Ilmunud 2009/2010 talvel PRIA trükises "Euroopast maale - 10 edulugu eurotoetuste kasutamisest Eestis". Tasuta trükist küsige PRIA maakondlikest büroodest või keskusest!

Uudised

15. juunil lõppes PRIAs pindalatoetuste ja MAK loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal oli ühtse pindalatoetuse taotlejaid kokku 14 546, kes taotlesid toetust 963 147 ha suurusele pinnale. Peale taotlusperioodi lõppu algab kohapealse kontrolli periood, mis kestab oktoobri lõpuni. Sellel perioodil kontrollib PRIA, et taotlustel olevad andmed on õiged ning vajadusel täpsustatakse koos kliendiga taotlusel olevat infot. Et kontrolli tegevused toimuksid ladusalt palume kliendil või tema esindajal võimalusel viibida kohapealse kontrolli juures. See muudab infovahetuse kliendi ja PRIA vahel oluliselt lihtsamaks ja selgemaks.

Kõik uudised »

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus