Lisatud: 07. juuni 2012

Viimati muudetud: 20. juuni 2012

A A A
Prindi rss

Uudised

07Jun2012 Kas PRIA on liiga karm või liiga leebe?

PRIAt - Euroopa Liidult ja Eesti riigilt pärinevaid maaelutoetusi vahendavat makseagentuuri – peetakse tihti liiga karmiks ja nõudlikuks. Samas heidetakse ette, miks kontroll ei suuda välistada kõiki võimalikke rikkumisi toetuste kasutamisel. Arvamused on vastakad, kuid tuleb lähtuda siiski sellest, et kui PRIA ei täida makseagentuurile kehtivaid rangeid reegleid, mõjutab see otseselt kõiki toetusi.

Kliendiuuringud näitavad, et hinnangud PRIA teenindusele ja ametnike pädevusele on kõrged. Samas leitakse ka, et tingimused toetuste saamiseks on keerulised, bürokraatiat on palju. Taotluste menetlemine võtab palju aega, enne toetuse maksmist võidakse küsida ja kontrollida veel igasugu asju. Ka kohapealne kontroll ei ole kliendi seisukohast lõbus sündmus.  Kui aga PRIA toetuse määramata jätab, summat vähendab või tagasi nõuab, siis tundub see mõnelegi ülekohtune - järgnevad vaided ja kohtuasjad.

Vähem  mõeldakse sellele, miks üldse on igasugu tingimusi, nõudeid, eeskirju, registreid, kohustusi, kontrolle, sanktsioone jne nii palju. Kas PRIA ei saaks korda ja asjaajamist lõdvemaks lasta nii klientide kui enda jaoks ja vahel vaadata eksimustele ka läbi sõrmede? Paraku ei ole see võimalik ja tooks kaasa palju suuremad probleemid.

Raha andja määrab reeglid

Eesti on ELi liikmesriik ning toetused rahastatud ELi või riigi enda maksumaksja poolt. Toetused on kokkuleppeliselt seatud saajateni liikuma ühtsete reeglite järgi, mida nii makseagentuur kui ka toetuse taotleja peavad järgima. Reeglid hõlmavad paljut - fondide vahendite kasutamist, ühtse põllumajanduspoliitika kujundamist, maaelu ja kalanduse arengukavade sisu, raamistikke üksikute toetusmeetmete rakendamiseks, nõudeid registritele, tööprotseduuridele, õigusnormidele – ning muidugi toetusesaaja enda kohustusi.

Tõhus ja pidev on ELi institutsioonide kontroll selle üle, kuidas liikmesriikides toetuste maksmist tegelikult korraldatakse. Kas toetus jõuab ausalt, läbipaistvalt, kontrollitud moel nendeni, kes on õigustatud seda saama. Euroopa Komisjoni (EK) auditid kontrollivad ELi liikmesriikides kogu protsessi alates siseriiklikust seadusandlusest ja makseagentuuri tööst kuni toetusesaajateni kohapeal.

Ka Euroopa Kontrollikoja esindajad käivad liikmesriikides ja selgitavad omakorda, kas EK on oma töö teinud ja Euroopa õigusaktid kohapeal toimivad. PRIAt  kontrollib ja hindab igal aastal põhjalik sertifitseerimisaudit. See tuvastab, kas makseagentuur suudab täita nõudeid, mis lubavad tal ELi toetusi vahendada. Samuti kontrollivad PRIA tööd Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), Eesti põllumajandusministeerium, riigikontroll.

Sisuliselt võidakse üle vaadata iga PRIA tegu/tegematajätmine. See puudutab ka PRIA kliente – võidakse kontrollida üle taotlusdokumendid, taotluse kohta tehtud otsused, summade arvestuse õigsus, kontrollide sisu, sanktsioonide asjakohasus. Võidakse  koguni taotleja juures põlde üle mõõta ja loomi kokku lugeda, et võrrelda tulemust andmetega registreis. Nii tabatakse mitu kärbest korraga – kontrollitakse PRIA enda töökorraldust, kliendi majapidamist toetusega seoses ning seda, kas PRIA on klienti vajalikul moel kontrollinud.

Sanktsioonid puudutavad kogu riiki

Mis juhtub, kui Euroopa audiitorid tuvastavad liikmesriikides toetuste menetlemisel-maksmisel vigu? Tagajärg puudutab otseselt tervet riiki, kui Euroopa Komisjon otsustab mitte rahastada ELi fondidest kulusid/toetusi, mis tehti eeskirju rikkudes. See võib tähendada liikmesriigile nn finantskorrektsiooni ehk rikkumisega seotud meetmete eelarvete vähendamist kindla protsendi või ühekordse trahvisumma võrra.

EK põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadi viimatine, 21.veebr.2012 finantskorrektsiooni ettepanek Euroopa Komisjonile  pole veel otsuseks vormistatud. Mõned näited peatselt määratavatest trahvidest: Hispaaniale kokku132,4 mln eurot, sellest131,3 mln viinapuude istutamise eest ilma taasistutusõiguseta. Itaalia võib saada samasuguse eksimuse eest 98,9 mln ja Kreeka 21,3 mln eurose trahvi. Kreeka trahviportfell on kokku 104,9 mln eurot. Poola võib saada ligi 9,5 mln eurot trahve selle eest, et riigis on määratlemata mõned hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõuded ning puudulik on sanktsioonide süsteem nende nõuete rikkumise puhul. Mitu trahvi saavad riigid hilinenud kohapealsete kontrollide, maksetähtaegade rikkumise, kontrollide ebapiisavuse ja puudulikkuse, sanktsioonide kohaldamata jätmise eest. Prantslaste trahv selliste rikkumiste eest on 62,9 mln eurot, väiksemaid trahve saavad ka Taani, Suurbritannia, Saksamaa jt. 14 riigi sanktsioonide kogusumma on üle 480 miljoni euro.

Ka Eestil tuli vigu parandada

Ligi 0,8 miljoni euro suurust trahvi on oodata ka Eestil, põhjuseks nõrk halduskontroll Maaelu arengukava raames rakendatava põllumajandusettevõtete ajakohastamise ja LEADER- toetuste määramisel 2008-2010. Audiitorid polnud rahul Eesti suutlikkusega kontrollida piisavalt taotlejate esitatud hinnapakkumiste õigustatust ja väljavalitute põhjendatust. LEADERi puhul tauniti seda, et tegevusgruppide dokumentatsioon ei anna täpset ülevaadet tegevusgrupi teenitud tulu kasutamisest. On risk, et grupid küsivad toetust ka selliste kulude kohta, mis on omatulu arvel juba kaetud.

Etteheidete aluseks olevaid meetmete määruseid ja kontrolliprotseduure täiendati ja muudeti Eestis 2010.a sügisel, kuid sellele vaatamata järgneb pettuseriskiga perioodi osas finantskorrektsioon. EK jätab toetuste rahastamisel EL-i eelarvest teatud osa eraldamata.  Tasaarveldus on Eestil praeguseks tehtud. Kaotsiminev summa pole märkimisväärselt suur, moodustades aastate jooksul Eestis toetustena makstud enam kui 1,5 miljardist eurost 0,05%.

PRIA töö üks eesmärke on tagada, et kõik toetused, mis on võimalik Eesti maaelu, kalanduse ja metsandussektori edendamiseks saada, jõuaksid meie klientideni maksimaalses võimalikus mahus ning finantskorrektsioonid neid ei kahandaks. Kuigi kliendid sooviksid toetusi saada võimalikult lihtsalt ja väiksema bürokraatiaga, tuleb kõiki toetuse saamisega seotud tingimusi mööndusteta täita. PRIA kontroll selle  üle on vajalik ja paratamatu ning jätkub ka tulevikus.

 

JAAN KALLAS, PRIA peadirektor

Ilmunud: Maaleht, 7.juuni 2012

Uudised

Eile, 13. novembril toimus Maaeluministeeriumis arutelu mesindussektori esindajatega. Kohtumisel räägiti mesilaspere toetusest ning arutleti uue perioodi mesindusprogrammi ettevalmistamise teemal.

Kõik uudised »

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus Arvamuse bänner bronn-vaike