Lisatud: 12. august 2010

Viimati muudetud: 12. august 2010

A A A
Prindi rss

Uudised

12Aug2010 Kas põllumeeste Nokia leitud?

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kirjutab tänases Maalehes nii:

 

Et meie põllumajandus vana Euroopa põllumeestele järele jõuaks ning uue taseme saavutaks, tuleb vabaneda mineviku kompleksidest ja muuta oma suhtumist.

 

Praegu, kakskümmend aastat pärast Eesti taasiseseisvumist, seostatakse majanduslikku ühistegevust põllumajanduses ikka veel nõukogudeaegse kolhoosikorraga.

Ometi toetus meie riigi põllumajanduslik edu enne Teist maailmasõda ühistutele ja ka kaasaegne põllumajandus Euroopas on valdavalt ühistuline.

Seadusemuutused abiks

Arvestades Eesti siseturu ja tootmismahtude väiksust, on ühistegevus nii suurte kui väikeste tootjate jaoks vältimatu, et pääseda turgudele ja olla töötlevale tööstusele ning jae- ja hulgikaubandusele võrdväärne partner.

Kahjuks ei ole põllumajandustootjate korduvad majanduslikud nokaudid sundinud tootjaid ühiselt tegutsema. Raskustesse sattudes eelistatakse oma tegevuse lõpetamist või konkurendi ülesostmist.

See tähendab tootjate arvu vähenemist ja allesjääjate suurenemist, mille tulemusel tekib traditsiooniliste peretalude ja äriühingute kõrvale veel kolmas kategooria - korporatiivsed suurettevõtted, mis on üha rohkem rahvusvahelised.

Kui soovime, et Eesti põllumajandus ka tulevikus valdavalt kodumaisele kapitalile toetuks, pole majanduslikule ühistegevusele alternatiivi. Olen kindel, et ükskord saabub ühistegevuse võidukäik Eestisse niikuinii.

Aga ainult kõnedest olukorra muutmiseks ei piisa. Lisaks suhtumise muutmisele on vaja, et tootjad üksteist usaldaksid, et tekiks reaalne majanduslik kasu ning toetus ka riigivõimult.

Põllumajandusministeeriumi ettepanekul muudeti hoiu-laenuühistu seadust, et luua ühistuliste krediidiasutuste arenguks soodsam õiguskeskkond.

Kui seni tohtisid ühistut moodustada üksnes lähipiirkonnas elavad ning tegutsevad inimesed ja ettevõtted, siis nüüd võib hoiu-laenuühistuid (HLÜ) asutada ka töö-, teenistus- või kutsealasel põhimõttel.

Ühistupanga ootuses

Seaduse muudatustega anti Maaelu Edendamise Sihtasutusele õigus ka tulevikus HLÜga avaliku raha kasutamiseks lepinguid sõlmida. Maaettevõtjate rõõmuks kaotati laenutähtaegadele varem seatud piir: pikaajalisele laenule kõige rohkem viis ja tavalisele kuni kolm aastat.

Nüüd saab kinnisvaratagatise vastu anda laenu kuni kümneks ja teistel juhtudel kuni viieks aastaks. Laienesid ka HLÜde õigused, mis puudutavad ühistu majandushuvide määratlemist ning liikmeksvõtmist.

Eestis on seni pankrotti läinud ainult üks HLÜ, mis tõestab hästi toimivat sotsiaalset kontrolli. Uuenenud hoiu-laenuühistu seadus aitab ühistuliste rahaasutuste võrgustikku kaasaegsemaks muuta ning loodetavasti jõutakse tulevikus meilgi tõelise ühistupangani.

Elu on näidanud, et hea tahtmise korral saab Eestis ühistegevusele elu sisse puhuda. Positiivsed näited on ju olemas - piimandusühistu E-Piim, teravilja- ja rapsikasvatajate ühistu Kevili ning mitu tulundusühistut tegutsevad juba aastaid edukalt.

Mida kiiremini me majanduslikku reaalsust teadvustame ja koostööle asume, seda parem. Võib-olla saab just ühistegevusest Eesti põllumajanduse Nokia?

 

Artikkel ilmus ajalehes Maaleht 12.08.2010.

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus bronn-vaike Arvamuse bänner