Lisatud: 16. märts 2009

Viimati muudetud: 16. märts 2009

A A A
Prindi rss

Uudised

16Mar2009 Kala- ja vähikasvatajad küsisid PRIA-lt toetusteks 176 miljonit krooni

PRIA kalandustoetuste büroo menetleb praegu jaanuaris laekunud 33 vesiviljeluse investeeringutoetuse taotlust, millega küsiti kala- ja vähikasvatuse edendamiseks ligi 176 miljoni krooni; meetme eelarve on 100 miljonit krooni.

 

Tegemist on Euroopa Kalandusfondi meetmega 2.1, mille tingimuste kohaselt saab toetust vaid kindlate kalaliikide ja vähkide kasvatamiseks. Samuti on määratletud minimaalne toodangumaht, mida projekt elluviiduna peab võimaldama: kala sõltuvalt liigist 50-100 tonni ja vähke 25 000 tk aastas.

Kõige rohkem taotlusi laekus Saaremaalt - seitse. Neli taotlust esitati nii Tartumaal, Lääne-Virumaal kui ka Harjumaal; ülejäänud maakondades vähem. Kalaliikide lõikes sooviti kõige rohkem toetusi vähikasvatuseks (14 projekti) ja vikerforelli tootmiseks (7). Esindatud on ka angerja, karpkala, tuura, koha, siia jt kasvatamine.
Investeeringud tuleb teha vesiviljelushoonete või rajatiste ehitamiseks või rekonstrueerimiseks ning sinna seadmete ja tehnosüsteemide saamiseks.

„Taotluste hindamisel kasutame Eesti Maaülikooli ekspertide abi ja ekspertiisi peavad läbima kõik projektid," ütles PRIA kalandustoetuste büroo juhataja Piret Ilves. „Ekspertiisi eesmärk on selgitada, kas projekt on tehniliselt teostatav ja jätkusuutlik ning kas see võimaldab elluviiduna toota kala või vähki nõutud mahus."
Piret Ilves tõdes, et aasta-aastalt on taotluste kvaliteet halvenenud: dokumente on paljude taotluste juures puudu või on need vigadega, kavandatava hoone põhiprojekti asemel esitatakse eelprojekt, hinnapakkumised pole lahti kirjutatud. „Just põhiprojekt peab läbima ekspertiisi ja põhiprojektist saab järeldada, kas hinnapakkumised on realistlikud. Oleme varem tuvastanud lausa viiekordset ülepakkumist, aga pettused tulevad varem või hiljem välja."

Vesiviljeluse investeeringutoetuste määramise otsused teeb PRIA 9.juunil 2009, koostades hindepunktide alusel taotluste paremusjärjestuse. Investeeringud tuleb ellu viia järgneva kahe aasta jooksul. Üks taotleja võib meetme programmperioodi jooksul saada toetust kuni 8 mln krooni, projekti abikõlbulikust maksumusest vähemalt 50% peab moodustama omaosalus. Vesiviljelusmeedet rahastavad EKF ja Eesti riik.

PRIA-l on tänavu kavas avada veel vähemalt 9 EKF toetusmeetme taotlusvooru. 2009.a alguseks oli PRIA vahendusel makstud Eesti põllumajanduse, kalanduse ja maaelu toetamiseks toetusi 13,5 miljardi krooni ulatuses. Taotluste menetlejana on PRIA-l õigus ja kohustus kontrollida, et toetuste saajad õigusaktides sätestatud tingimusi täidaksid.

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus