Lisatud: 20. oktoober 2010

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

20Okt2010 Kaksikõed kasvatavad kurke ja maasikaid

 

Maaülikoolis magistri­kraadi omandavad ning kodutalus kurke ja maa­sikaid kasvatavad 23-aastased identsed kaksikud Teele ja Tuuli Vaarak tunnevad maal elamisest ja töötamisest suurt rõõmu ning page­vad linnast esimesel või­malusel.

Abja vallas Koidu talu õuel tat­savad üks hani ja kolm kana, aianurgas seisab viis mesitaru. Kätte paistavad ka maasikapeenrad ja sügisesed põllusiilud.

Ohjad anti noortele

Maasikaid on talus viljel­dud 1997., kurke 2006. aastast. Varem oli nende kasvatamises jäme ots vanema põlvkonna käes, ent aasta tagasi võtsid kaksikõed juhtimise üle ning uued lepingud on tehtud Tuuli nimele.

Tänavust aastat meenuta­des ütlevad neiud, et soe suvi andis suurepärase kurgisaagi ning kasum tuli kopsakas. Müü­giga polnud muret, sest lepin­gu järgi vedas Põltsamaa Felix kõik endale. Seevastu maasi­kaid kasvas kasinalt ja needki vähesed läksid kaubaks ras­kelt.

Viljandi turul oli pakkumi­ne suur ning seal piirduti ühe müügipäevaga. Paremini oste­ti maasikaid hoopis kodust ja teeotsast.

Praegu on talus 0,2 hektarit maasikaid ja hektari jagu kur­ke. Viimati mainitute pinda on tulevikus plaanis kasvatada, aga enne tuleb Põltsamaa Felixiga suuremates kogustes kokkuleppele jõuda. «Igaks ju­huks pole mõtet taimi maha panna,» selgitab Tuuli.

Kurkide istutamiseks ja korjamiseks meisterdas isa en­ne saagi kogumise algust trak­tori järel veetava lavatsi, mis muudab töö lõbusamaks ja ker­gemaks. Et selle jõudlus on suhteliselt väike, plaanib ta järgmiseks aastaks valmis teha viiekohalise lavatsi.

«Kuumal ajal tõime pütiga naabrite tiigist vett ning kastsime õhtul või varahommikul kurke kile alla paigaldatud tilkkastmissüsteemi abil,» rää­gib Tuuli. Pereema Evi Vaarak meenutab, et esialgu lisasid nad kastmisveele väetist, aga loobusid sellest enne korjehooaja lõppu, kartes lepingunorme ületada.

Kui varem oli talus vaid va­na Belarus, siis viimastel aas­tatel on pere PRIA toetustega hankinud uue traktori, veoau­to ning pisikese universaalse traktori. Kurkide kasvatami­seks on soetatud kiled, kastmis-süsteemid ja katteloorid. Pea­aegu kogu töö tehakse oma pe­rega, ent vajaduse korral käib abiks ka naabrinaine.

Tuuli lisab, et mõttes mõl­gub veel kõrvitsate viljelemine ning kui valmib suur kasvuhoo­ne, hakkavad õed varakevadel müügiks kasvatama kapsa-, kaalika-, kurgi-, tomati- ja lille­taimi. Nii pikeneks suvine töö­periood ning tulu võimaldaks toime tulla ka talvel.

Identsed kaksikud

Tuuli ja Teele liiguvad tava­liselt koos ringi, aga alati pole­gi see eriti mõnus. «Kõige hul­lem on linna peal: kõik vahi­vad, justkui näeksid esimest korda kaksikuid,» kurdab Tee­le. Vendadega on tema meelest hoopis lihtsam kõndida. Vaarakute peres on veel 27-aastased erimunakaksikud Tiit ja Priit ning noorem vend, 21-aastane Ats.

Välimuselt on kaksikutest neiud identsed, aga iseloomult nad nii sarnased pole. Tuuli tundub sõnakam, Teele mal­bem ja mõtlikum. Ent kui üks kõneldes takerdub, võtab teine jutujärje kohe üle. «Kontroll­töid pole me kunagi üksteise eest teinud, aga referaate koos­tame ikka koos. Arutlevas osas, kus mina jänni jään, aitab väl­ja Tuuli,» pajatab Teele.

Järgmisel kevadel peaksid mõlemad saama maaülikoolis põllumajandussaaduste toot­mise ja turustamise erialal ma­gistrikraadi. Järvamaal Eesti suurimas põllumajandusühis­tus Estonia praktikal olnud neiud ütlevad, et sealne töö arendas kõvasti silmaringi ning andis kogemusi. Just seetõttu mõlgub neil mõttes proovida lähitulevikus kätt mõne suure­ma ühistu agronoomina.

Tuuli usub, et jaksab ühtla­si edasi arendada ka kodutalu. Teele kavatseb esialgu pühen­duda ühistus töötamisele, aga tulevikus tahaks rajada oma ta­lu. «Siinne koht jääb meile tu­levikus ehk liiga väikeseks,» arutleb ta.

Maaelu köidab

Tuuli ja Teele on alati ee­listanud maal elada ja loodu­ses mässata ning linn neid ei köida. «Tallinnas olen käinud paar korda. See linn ei meel­di mulle. Tartu on rahulikum ja ilusam, aga sealgi ei tahaks ma elada. Isegi kooliajal oli raske - nädalavahetustel tu­lime alati koju,» kõneleb Tuu­li.

Hobidki on õdedel seotud maaga. Õhinal pajatavad nad metsadest, marjadest ja jalg­rattaga sõitmisest. «Kodus ol­les sõidame igal hommikul 13 kilomeetrit,» räägib Teele.

Talvel meeldib neidudele suusatada. «Läinud talvel käi­sime tihti Abja-Paluojal. Seal­ne suusarada oli väga hea,» kii­dab Tuuli.

Nagu kõike muud, teevad õed magistritöödki üheskoos. Vana-Karistes tehtavatel katse­tel uurivad nad nisupõllu ää­realadel putukakooslusi. Tuulil on huviorbiidis külvatud ja Teelel looduslik ääreala, kus nad võrdlevad putukate arvu­kust ja mitmekesisust. Eriti tähtis on uurida kasulikke pu­tukaid, kes põllul kahjureid hä­vitavad.

Ehkki ühe aasta põhjal on raske teha põhjapanevaid jä­reldusi, peavad neiud viljapõl­lu äärealasid vaieldamatult va­jalikuks. «Lisatöö tõttu põllu­mehed neid külvata ei armas­ta ning teevad seda üksnes PRIA toetuste pärast. Võib-olla nende meelsus muutub, kui õnnestub tõestada asja efek­tiivsust,» loodab Tuuli.

 

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Arvamuse bänner Infokeskus