Lisatud: 28. august 2009

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

28Aug2009 Euroopa toetused jõuavad kindlasti Eesti põllumeheni

Sel nädalal jõuavad taotlejateni viimased väljamaksed Eesti Riikliku Arengukava 2004-2006 (RAK) 3. prioriteedi investeeringutoetusega ning toetusi vahendanud PRIA saab kinnitada: maarahva ja kaluriteni jõudis 98,5 protsenti (sh põllumajandusmeetmetel 99,9%) Euroopa Liiduga kokku lepitud programmile eraldatud rahast.

30. juunil lõppenud Eesti Maaelu Arengukava (MAK) 2004-2006 väljamaksed ulatuvad 99,86%-ni programmperioodi eelarves Eestisse ettenähtud vahenditest. Igati hästi on käivitunud ka uue programmperioodi meetmed.


Toetusraha ärakasutamiseks otsiti kõiki võimalusi

RAKi ja MAKi 2004-2006 raames saadaolnud toetuste nii ammendava ärakasutamise üle võivad põhjusega rõõmustada nii toetuste saajad kui ka akrediteeritud makseagentuurina Eestisse toetusi vahendav PRIA ning meetmete ellukutsuja ja rahavoogude suunaja Põllumajandusministeerium.

Just rahastamisperioodide lõpus on vaja eriti palju hoolt ja tööd, et saadaolevad summad saaksid kasutatud. Mõne meetme puhul osutus planeeritud eelarve liiga suureks, mõne puhul oli toetusesoove eelarvest rohkem. PRIA ja Põllumajandusministeeriumi ühine mure oli meetmete rahastamine vajadustele vastavaks ümber teha. PRIA-l tuli täiendavalt pakkuda rahastamisvõimalusi ka nendele toetusetaotlejaile, kelle abikõlbulikud projektid esialgse määramise käigus eelarve ammendumise tõttu rahastamata jäid. Peaasi, et Euroopa toetusraha kasutamata ei jääks.

Investeeringumeetme toetuse saajal on oma investeeringu elluviimiseks ja selle kohta kuludokumentide esitamiseks aega kaks aastat pärast toetuse määramist. Seejärel tuleb PRIA-l veel vaja kuludokumente ja objekti kontrollida ning alles siis saab toetuse lõplikult välja maksta. Siit ka põhjus, miks programmperioodi 2004-2006 lõpetamisega just nüüd ühele poole jõutakse.


Toetuste-eelarvest programmperioodil 2007-2013 ja tänavu

Hiljuti jõudis majandussurutisele lahendusi otsivate poliitikute tähelepanu alla Euroopa toetuste (peamiselt küll struktuurifondide) ärakasutamise võimekus Eestis ning ka PRIAl tuli aru anda. Kahjuks on meedias kõlanud ka ekslik järeldus, nagu võiks PRIA-l tänavusest toetuste-eelarvest koguni miljard krooni „kätte" jääda. PRIA kinnitab, et toetused välja maksmata ei jää.

Meie vahendatavate toetuste selle aasta eelarve on 4,3 miljardit krooni. Juulikuu lõpuks oli toetuste määramise otsuseid tehtud 2,88 miljardi ning väljamakseid 1,79 miljardi krooni ulatuses. Siinjuures ei jagune määramised-maksmised kalendrikuude lõikes kaugeltki ühtlaselt. Näiteks maksab PRIA tavaliselt detsembris oma suurimale sihtgrupile välja ühtse pindalatoetuse, mille summa ligineb miljardile kroonile. Põllumajanduslikke keskkonnatoetusi makstakse tavaliselt aasta algul (tänavu üle 0,5 miljardi), loomatoetusi kevadsuvel (tänavu ligi veerand miljardit) jne. Aasta teisel poolel on ees veel mitu mahukat MAKi investeeringutoetuste taotlusvooru ja toetuste määramist.

Investeeringutoetusi maksab aga PRIA jooksvalt vastavalt sellele, kuidas toetusesaajad projektid ellu viivad ja kuludokumendid esitavad. Kuivõrd Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 (MAK 2007-2013) kiideti Euroopa Komisjoni poolt heaks 2007.a lõpus, said ellukutsutavate toetusmeetmete taotlusvoorud alata valdavalt 2008.a alates. Ka MAK 2007-2013 investeeringuprojektide elluviimiseks on toetusesaajatel aega vähemalt kaks aastat pärast toetuse määramist. Vastu tulles ettevõtjate soovile pikendas põllumajandusministeerium näiteks loomakasvatusehitise investeeringutoetuse saajatel projektide elluviimise tähtaega kuni nelja aastani, sest suurt omafinantseeringut nõudva mahuka investeeringu tegemine pole lihtne.

Ühelgi meetmel ei jõua projektide elluviimise/toetusraha ärakasutamise tähtaeg tänavu veel kätte. Asjatu on hirm, et juba määratud toetuste veel väljamaksmata summad on PRIA-l  „kätte jäänud" või lähevad kaotsi. Kuigi Eesti riigieelarve on kalendriaasta põhine, ei mõjuta kalendriaasta vahetumine eurotoetuse taotlejani jõudmist!

Samasugused reeglid kehtivad Euroopa Kalandusfondi (EKF) 2007-2013 investeeringumeetmete kohta. EKF toob Eesti kalandussektorile programmperioodi jooksul 1,76 mlrd krooni.

Programmperioodi 2007-2013 lõppedes kannavad PRIA ja Põllumajandusministeerium samamoodi nagu RAKi ja MAK 2004-2006 puhul hoolt, et Euroopa toetused saaksid Eestis maksimaalselt ära kasutatud.

 

MAKi toetuste määramine on olnud kiire
MAK 2007-2013 meetmeis on Eesti jaoks raha 14,47 miljardit krooni, millest 11,18 mlrd moodustavad välisvahendid. Tänavu juulikuu seisuga on MAKi eelarvest toetusteks juba määratud 4,2 mlrd krooni ehk 29%. Arvestades, et MAKi programmperioodi algusest pole möödas kolme aastatki ning väljamaksete tegemiseks on aega vähemalt 2015. aasta lõpuni, ei saa rahakasutuse tempot kuidagi aeglaseks pidada. Hüppelise tõusu toob 2010. aasta, mil saabuvad mitmete investeeringuprojektide maksetähtajad ja makstakse välja tänavu käivitunud uute ja populaarseks osutunud meetmete toetused: keskkonnasõbralik majandamine, loomade karjatamine, uus mahepõllumajanduslik tootmine, mis hõlmab ka nn maheloomade pidamist.

Majandussurutise aeg ei ole maaellu ja -ettevõtlusse kaasa toonud selliseid tagasilööke, et huvi PRIA vahendatavate toetuste vastu kahaneks ja sellepärast raha kasutamata jääks. PRIA eelarve- ja analüüsiosakonna juhataja Kadri Koel kinnitab, et kui 2008. finantsaasta 8,5 kuuga ehk ajavahemikus 16. oktoobrist 30. juunini maksis PRIA välja 89,9 miljonit eurot Euroopa toetusraha, siis 2009. finantsaasta samal perioodil vältel maksime 134,2 mln eurot; lisanduvad Eesti riigi kaasfinantseering ja kalandustoetused. Ainuüksi välisvahenditega seotud finantstehingute arv klientide heaks suurenes aastaga 58 tuhandelt 63 tuhandeni.

„Me ei näe mingit põhjust, miks me ei peaks saavutama programmperioodi 2007-2013 lõpetamisel toetuste kasutusse suunamisel sama tubli tulemust nagu tänavu suvel perioodi 2004-2006 RAKi ja MAKi lõpetamisel," ütles PRIA peadirektor Jaan Kallas. Ta möönis samas, et PRIAgi ei saa tegutseda lahus avalikust sektorist ja meiegi tegevuskulusid on kärbitud. „Ka meil tuleb mõnda aega kärbitud ressurssidega toimetada, aga olude paranedes saame taas täistuuridel toetusmeetmeid rakendada."

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Arvamuse bänner Infokeskus