Lisatud: 01. juuni 2018

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

01Jun2018 Euroopa Komisjon soovib ühist põllumajanduspoliitikat lihtsustada ja kaasajastada

Euroopa Komisjon esitles täna ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) järgmise eelarveperioodi (2021-2027) eelnõud. Komisjoni ettepaneku kohaselt jätkatakse põllumajandustootjate ja maapiirkondade kogukondade toetamist, soodustatakse kestlikku arengut ning pööratakse suurt tähelepanu keskkonna- ja kliimakaitsele ning teadusarendusele ja innovatsioonile.

Ettepanekuga lihtsustatakse ja kaasajastatakse ühist põllumajanduspoliitikat. Liikmesriikidele antakse senisest suurem otsustusõigus, kuidas ja kuhu oma eelarvevahendeid paigutada. Toetusi on edaspidi võimalik paremini suunata, mis tagab suurema paindlikkuse toetussummade jagamisel. Väga olulisel kohal on keskkonna- ja kliimakaitse – uus ÜPP seab põllumeestele selles valdkonnas kõrgemad eesmärgid, kasutades selleks mitmeid kohustuslikke ning vabatahtlikke meetmeid.

Võrreldes käesoleva perioodiga muutub poliitika rakendusmudel – praegused maaelu arengukavad asendatakse ÜPP strateegiakavadega, mis hõlmavad nii ÜPP esimest kui ka teist sammast ja tagavad valdkonna tervikliku planeerimise. Strateegiakavad peavad täitma üheksat ÜPP eesmärki: õiglase sissetuleku tagamine, konkurentsivõime suurendamine, toidutarneahelas ebaausate kaubandustavade vähendamine, kliimamuutusele suunatud tegevused, keskkonnahoid, maastike ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, põlvkondade vahetumise soodustamine, maapiirkondade elavdamine ja toidukvaliteedi ning tervise kaitsmine. „Uue mudeli abil soovitakse suurendada liikmesriikide paindlikkust poliitika rakendamisel ning arvestada rohkem kohalike eripäradega. Euroopa Liidu tasandil seatakse küll ühised eesmärgid, kuid liikmesriigid saavad strateegiakavades arvesse võtta kohalikke tingimusi ning poliitika on võrreldes senisega rohkem tulemustele suunatud,“ märkis Tarmo Tamm

Euroopa Komisjoni õigusaktide ettepanek on väga tihedalt seotud ka ÜPP eelarve ettepanekuga. Ettepaneku järgi suureneb Eestile otsetoetusteks eraldatav kogusumma järgmisel finantsperioodil võrreldes praeguse finantsperioodiga 26%, samal ajal kui Euroopa Liidu otsetoetuste kogueelarve väheneb 3,9%. „Vaatamata sellele jääme endiselt EL-i kõige madalama hektaritoetusega riigiks. Võrdsemate otsetoetuste nimel tuleb veel palju tööd teha, sest põllumehed tegutsevad ühisel turul ja seisavad silmitsi samasuguste väljakutsetega,“ lisas maaeluminister Tamm.

Komisjoni ettepaneku kohaselt väheneb kõikides liikmesriikides maaelu arengu fondi EL-i poolne finantseerimine 15% võrra. Samas on komisjoni eelnõudes ettenähtud liikmesriikide omafinantseeringu suurenemine, mis varieerub erinevate meetmete lõikes ning iga liikmesriigi maaelu arengukava lõplik maht sõltub poliitilistest valikutest. „Leiame, et maaelu arengupoliitikale tuleb tagada piisav rahastus, sest just see on parim viis põllumajanduse ja ka laiemalt maaelu arengu seisukohast oluliste eesmärkide saavutamiseks, näiteks põlvkondade vahetuse soodustamine, innovatsiooni kiirendamine ja teaduslikuma põllumajanduse poole püüdlemine,“ sõnas Tarmo Tamm.

Lisaks on ettepanekus välja toodud teemadest Eesti jaoks olulisel kohal põllumajandustootjate ühistegevuse arendamine ja soodustamine. Senisest rohkem pööratakse tähelepanu toidutootmissektoris lisandväärtuse suurendamisele, konkurentsivõime parandamiseks pannakse rõhku inimkapitali arendamisele ja innovatsioonile, sh teadmussiirdele, nõuandeteenustele ning uute tehnoloogiate rakendamise soodustamisele. 

 

Uudised

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile maaeluministri määruste muutmise eelnõu, mille eesmärk on muuta 2019. aastal mitmete taotluste esitamine elektrooniliseks, et lihtsustada taotluste esitamist.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Teravilja sekkumiskokkuost

Tootjarühma loomise ja arendamise toetuse maksenõuete esitamise voor (MAK 2014-2020 meede 9.1) 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Koolikava toetus

Põllumajandustootja asendamise toetus 2019

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Integreeritud mereseire arendamise toetus (EMKF meede 8.1) 2018 teine taotlusvoor

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele uute turgude leidmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete teavitus ja tutvustuskampaaniate toetus (EMKF meede 4.3) 2018

Kalasadamate investeeringutoetus (EMKF meede 1.23) 2018

Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus (EMKF meede 2.3) 2018

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus (EMKF meede 4.4.4) 2018

Püügivahendi parendamise toetus (EMKF 1.15) 2018

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete sertifitseerimise ning turu-uuringute tegemise toetus (EMKF meede 4.3.2) 2018

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise toetus (EMKF meede 1.18) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 4.1) 2018 kuues voor

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Infokeskus bronn-vaike Arvamuse bänner