Lisatud: 13. september 2006

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

13Sep2006 Euroopa Komisjon määras iga-aastased toetussummad liikmesriikidele

Selle otsuse tegemisel oli aluseks otsus finantsperspektiivi kohta, mille Euroopa Ãœlemkogu tegi 2005. aasta detsembris.

Igale liikmesriigile eraldatava rahasumma määramisel lähtuti järgmistest kriteeriumidest: a) teatavad summad on reserveeritud lähenemiseesmärgi raames toetatavatele vaeseimatele piirkondadele, b) igale liikmesriigile Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu maaelu arengu ja Leader+ vahenditest varem eraldatud summad ning c) eriolukord ja –vajadused, mis on kindlaks tehtud objektiivsete kriteeriumide alusel (Euroopa Ãœlemkogu eraldas erivahendid kaheksale liikmesriigile).

Otsust muudetakse, kui Rumeenia ja Bulgaaria on saanud ELi liikmesriikideks. Nende kahe riigi jaoks on ette nähtud lisavahendid.

„Nüüd, kus me oleme eelarveeraldiste suuruse lõplikult kindlaks määranud, ootan ma liikmesriikidelt maaelu arendamise kavasid,“ märkis põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Mariann Fischer Boel. „Maaelu arendamise vahendeid saab kasutada põllumajandus- ja toiduainesektori ning metsandussektori konkurentsivõime parandamiseks ja need on ülimalt vajalikud keskkonnakaitse kavade toetamiseks maapiirkondades. Peale traditsioonilise põllumajandustootmise toetamise võib seda raha kasutada ka uute töökohtade ja ettevõtete loomiseks maapiirkondades. Me räägime palju majanduskasvu ja tööhõive toetamisest – see on konkreetne näide, kus Euroopa Liidu rahadega just seda tehaksegi.“

Uue maaelu arengu poliitika põhijooned:

    • üks rahastamis- ja planeerimisvahend – Euroopa Maaelu Arengu Fond,
    • uus strateegia, mille kohaselt maaelu arendamisel lähtutakse ELi prioriteetidest,
    • tõhustatud kontroll, hindamine ja aruandlus ning vastutuse selgem jaotus liikmesriikide ja komisjoni vahel,
    • tugevdatakse lähenemisviisi, mille kohaselt juhi ülesanne on toetada altpoolt tulevaid algatusi – suureneb liikmesriikide, piirkondade ja kohalike tegevusrühmade sõnaõigus programmide kohandamisel kohalikele vajadustele.

Uuel poliitikal on neli põhieesmärki:
Esimene põhisuund: põllumajandustootmise ja metsamajanduse konkurentsivõime suurendamine
Näited:

    • inimkapitali arendamine põllu- ja metsamajandustootjate koolitamise ja nõustamise kaudu,
    • põllu- ja metsamajanduse arendamise ja kohandamisega seotud infrastruktuuri parandamine ja väljaarendamine,
    • toidu kvaliteedi programmides osalevate talupidajate toetamine,
    • noore talupidaja starditoetus,
    • uute liikmesriikide elatustalupidajate toetamine, et nad muutuksid konkurentsivõimelisteks,
    • uuendustegevuse toetamine.

Vähemalt 10% ühenduse abist tuleb kulutada esimese põhisuuna tegevusaladele. ELi kaasrahastamise määr on kuni 50% (vaeseimate piirkondade puhul 75%).

Teine põhisuund: keskkonnakaitse ja maaelu
Näited:

    • toetuste maksmine mägipiirkondade talupidajatele ebasoodsate looduslike tingimuste korvamiseks,
    • NATURA 2000 toetuste maksmine,
    • põllumajanduse keskkonnameetmete rakendamine,
    • loomade heaolu suurendamiseks ettenähtud maksed,
    • säästva metsamajanduse meetmed.

Vähemalt 25% ühenduse abist tuleb kulutada teise põhisuuna tegevusaladele. ELi kaasrahastamise määr on kuni 55% (vaeseimate piirkondade puhul 80%).

Kolmas põhisuund: maapiirkondade majandustegevuse mitmekesistamine ja elukvaliteedi parandamine
Näited:

    • mittepõllumajanduslike tegevusalade toetamine mitmekesistamise eesmärgil,
    • mikroettevõtete loomise toetamine,
    • turismi edendamine,
    • külade uuendamine,
    • põhiteenuste arendamine, näiteks lastesõimede ja -aedade rajamine, et aidata naistel uuesti tööle asuda.

Vähemalt 10% ühenduse abist tuleb kulutada kolmanda põhisuuna tegevusaladele. ELi kaasrahastamise määr on kuni 50% (vaeseimate piirkondade puhul 75%).

Neljas põhisuund: LEADERi lähenemisviis
Iga programm peab sisaldama algatuse LEADER raamistikku kuuluvat osa – kohalike tegevusrühmade algatuste toetamist kohaliku arengu strateegia rakendamises. LEADERi lähenemisviisi toetamiseks on ette nähtud vähemalt 5% ühenduse abist (uutes liikmesriikides 2,5%).

LISA Ãœhenduse maaelu arengu toetuste jaotus liikmesriikidele aastateks 2007–2013 (EUR): http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/06/1177&format=HTML&aged=0&language=ET&guiLanguage=en

Uudised

Maaeluministeerium andis Riigikogu maaelukomisjoni istungil ülevaate põua mõjudest ning erinevatest lahendustest, mida nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidu liikmesriikides on põllumeeste olukorra leevendamiseks kasutatud.

Kõik uudised »

Liitu meie postiloendiga!

* kohustuslikud väljad
struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus