Lisatud: 02. oktoober 2014

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

02Okt2014 Euroopa auditid: kontrolli all nii toetuste saajaid kui maksjaid

Eestil on läinud hästi: toetuste sihi­pärast kasutamist kontrollinud audiitorid pole tõsiseid rikkumisi tuvastanud ega rakendanud suuri trahve, mida on juhtunud paljude teiste riikidega.

Alates 2004. aastast, mil Eestist sai Eu­roopa Liidu liikmesriik, on meie maaelu, kalanduse ja metsasektori edendamiseks makstud PRIA vahendusel üle 2,1 miljardi euro toetusi. Eri toetusmeetmeid on Eestis olnud sadakond.

Iga meetme puhul kehtivad kindlad reeglid – kes, mille jaoks, kuhu ja kui palju toetust võib saada, millised tingimused tuleb täita. Kes toetusi ei soovi, võib toimetada oma äranägemisel, aga toetuse küsija võtab juba taotlust esitades kohustuse toetusega seotud reegleid täita.

Üle kümne aasta Euroopa Kontrollikojas töötanud Kersti Kaljulaid ütles kevadel, et kõik toetustega seonduv peab mitte ainult olema, vaid ka paistma korrektne. Ta möönis, et majanduskasvu üldise aeglustumise tõttu on ELil likviidsusprobleeme ja iga aasta lõpus jääb miljardeid puudu.

See on üks põhjusi, miks liikmesriikides ELi fondide raha ka­sutamist kontrollivad auditid asuvad vigu leides maksete peatamisele. Kaljulaiu soovitus Eestile oli: olgem ELi raha kasutamisel nii korrektsed, et meile sanktsioone ei tehtaks!

Kontrollitav kontroll

Taotlejad teavad, et neid võivad kontrollida PRIA, veterinaar- ja toiduamet, keskkonnaamet, põllumajandusamet, maksu- ja tolliamet jne. Vähem teatakse, et liikmesriikides käivad kohal ka Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja audiitorid.

PRIAt kui ELi toetusi vahendavat makseasutust kontrollivad põllumajandusministeerium ja selle tellitud iga-aastane sertifitseerimisaudit, riigikontroll, maksuamet, samuti asutuse enda siseauditi osakond.

Aastas käib PRIAs mitu Euroo­pa Komisjoni (EK) auditit. Nad kontrollivad teatud sagedusega kõiki valdkondi. Vähemalt kord viie aasta jooksul kontrollitakse teemasid seoses pindalatoetustega, sest just need moodustavad rahaliselt suurima osa.

Tavapäraselt näeb kontroll välja nii, et Eestisse saabub nädalaks-kaheks rühm Brüsseli audiitoreid. Esimestel päevadel hindavad nad väljavalitud meetmete osas liikmesriigis kehtestatud menetlusprotsessi tervikuna ja tegevuste jada, alates meetme ettevalmistamisest ja teavitusest, lõpetades maksmiste ja tagasinõuetega.

PRIA-lt eeldatakse, et see tagaks täieliku ja punktuaalse kontrolli toetuste menetlemise üle. Kontrollitakse, kas on välistatud kõik riskid toetuse ebaõigeks maksmiseks – kas taotleja täidab kõiki ELi ja siseriiklikke nõudeid; kas tema tegevus on piisavalt kontrollitav; kas PRIA-l on toetuste menetlemiseks vajalikud infosüsteemid välja arendatud ja toimivad korrektselt; kas maksed ja sanktsioonid on õigesti arvutatud jne.

Kõik peab toimuma väga täpses vastavuses Euroopa ja liikmesriigi määrustega. Audit uurib sedagi, kas siseriiklikud määrused järgivad Euroopa regulatsioonidega sätestatut.

Pärast seda valivad audiitorid ise välja paarkümmend taotlejat, keda PRIA on juba kontrollinud ja kellele on toetus välja makstud. Nende juures viiakse kohapeal läbi veelkordne kontroll, millega selgitatakse nii seda, kas taotleja on korrektselt nõudeid täitnud, kui ka seda, kas PRIA kontroll on kõik vajaliku korralikult teinud.

Tulemust annab oodata

Kontrolli lõpus teevad audiitorid tavaliselt suulise üldise kokkuvõtte, millest võib aimata, millega jäädi rahule, millega mitte. PRIA annab küll auditi käigus selgitusi, aga audiitorite seisukohad selguvad mitu kuud hiljem, kui saabub kokkuvõte leitud probleemidest ja finantsriskidest.

Liikmesriik annab kahe kuu jooksul raportile vastuse – siin on võimalus veel kord selgitusi jagada, oma tegevuse õiguspärasust kaitsta. 4–8 kuu jooksul saabub liikmesriigile kutse bilateraalsele kohtumisele Brüsselis. Auditi pretensioonid arutatakse kohtumisel detailselt läbi. Mõistagi on liikmesriigi huvi n-ö märkusi maha saada, et võimalikest sanktsioonidest pääseda või neid vähendada.

EK sanktsioonide-ettepanek saabub 4–6 kuud hiljem. Kui trahv ületab 1 mln eurot ja liikmesriik sellega ei nõustu, saab ta pöörduda ELi lepitusorganisse. Sinna tuleb minna pigem uute argumentidega kui nendega, mis juba varem audiitoritele esitati.

Sageli taandub vaidlus mõne nõude tõlgendamisele: makseagentuur ja/või liikmesriik on ühel seisukohal, audit teistsugusel. Tuleb ette, et auditi tulemusel tehakse siseriiklikke õigusakte ümber, viimaks neid paremini kooskõlla ELi regulatsioonidega. Aga pole harvad ka juhtumid, kus auditite töö tulemusel kohendatakse ELi seadusandlust.

Euroopa Komisjon annab kolm-neli korda aastas välja liikmesriikidele tehtud sanktsioonide kokkuvõtteid. Sinna on koondatud andmed sanktsioonide kohta rikkumiste ja liikmesriikide lõikes kõigi osas, kellele neid rakendatakse.

Pääsenud hiigeltrahvidest

Sanktsioon liikmesriigile võib olla n-ö juhtumipõhine või süsteemse vea põhine. Esimese variandi korral on sanktsiooni suuruseks vaid ühest konkreetsest rikkumisest või kontrollisüsteemi mittevastavusest tingitud summa, mis reeglina ei ole väga suur. Teisel juhul – kui komisjoni audiitorid leiavad n-ö süsteemse vea – võivad aga summad olla vägagi suured, sest trahvi suurus leitakse protsendina (reeglina 2–30%) konkreetse toetusmeetme selle perioodi kogueelarvest, mil viga esines. Sanktsiooni peab mõlemal juhul hüvitama liikmesriik.

Eesti vaatenurgast on tegu väga suurte summadega. Näiteks võeti tänavu 4. aprilli otsusega 12 riigilt ära kokku ligi 315 miljonit eurot – rohkem kui PRIA 2013. a makstud toetused kokku! Suurimad sanktsioonid pälvis Prantsusmaa: üle 243 mln euro seoses abikõlbmatute maksetega aastatel 2007–2011 ja alusetute eraldistega riiklikust reservist seoses toetusõigustega.

Lisaks veel 10 mln eurot MAKi I telje meetmetest toetatud projektide ebapiisava kontrolli eest. Harva ületab sanktsioon kindlaksmääratud protsendi ulatuses 5%, aga Prantsusmaa puhul määras EK 10%.

Kõige värskem otsus pärineb 9. juulist: 16 riigi toetustest jätab EL hüvitamata ligi 52 mln eurot, sellest 20,7 mln puudutab taas Prantsusmaad (koolipiima-kontrollide hilinemine, eeskirjadevastased maksed riiklikust reservist).

Eestit tänavused trahviotsused seni ei puuduta ning üldse on Eestil tulnud 10 ELis oldud aasta jooksul vastu võtta toetuste vähendamisi mõnel korral, kokku üle 1 mln euro. Üldiselt on aga Eesti EK auditite silmis pigem “väikese riskiga” riik.

Üheks sagedasemaks ja suurimaid sanktsioone kaasa toovaks põhjuseks ELis on puudujäägid põldude registrile esitatavate nõuete täitmisel. Eesti on üks neid väheseid riike, mis pole põldude registri pärast ühtki trahvi pälvinud. Teine suurem trahvide allikas ELis on probleemid nõuetele vastavuse süsteemi rakendamisel. Sel teemal on ka Eestil lähiajal oodata pisut alla 1 mln eurost sanktsiooni.

Tänavu maist juunini käis Eestis kolm EK auditit. Kontrolliti LEADER-meedet, pindala otsetoetusi ja piimasektori eritoetuse meedet. Lisaks kontrollis augustis pindalatoetuste rakendamist Euroopa Kontrollikoda. Tõsise leiuna tuvastati ühes kontrollitud talus kahel loomal mõlema kõrvamärgi puudumine, mis tähendab, et loomi polnud võimalik identifitseerida. Samuti leiti loomaomanike juures puudusi karjaraamatute pidamisel.

Kokkuvõttes on iga audit nii riigi kui PRIA jaoks nagu eksam, kus selgub, kas toetustega seotud reegleid on piisavalt ja õigesti täidetud. Riigiasutuste püüdlustest üksi ei piisa – iga toetusetaotleja võib sattuda Euroopa audiitorite kohapealse kontrolli valimisse ning osutuda n-ö riigi visiitkaardiks.

Siin on meie kõigi eesmärk üks: olla kontrollijate silmis laitmatu reeglite täitja, sest vaid nii on tagatud kõigi saadaolevate toetuste täies mahus Eestisse jõudmine.

 

Autor: Ahti Bleive

Artikkel ilmus 18. septembri Maalehes

Uudised

Eile, 13. novembril toimus Maaeluministeeriumis arutelu mesindussektori esindajatega. Kohtumisel räägiti mesilaspere toetusest ning arutleti uue perioodi mesindusprogrammi ettevalmistamise teemal.

Kõik uudised »

Liitu meie infokirjaga!

* kohustuslikud väljad
Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner