Lisatud: 03. september 2010

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

03Sep2010 Esimene kuld ikka kodustaadionilt

 

Laupäeval avati Tiskre külas 2. Pereolümpiaga Alasniidu külaseltsi eestvedamisel ehitatud spordi-ja mänguväljak.

Avamise tähtis ülesanne usaldati vallavanem Kaupo Rätsepp' ale, ja esimeseks spordivõistluseks, nagu sellistel puhkudel ikka, oli sprindidistants. Esimesena said stardiõiguse noorimad, kaheaastased ja natuke vanemad. Läbida tuli 60 meetrit. Kaotajaid selles võistluses ei olnud, šokolaadist kuldmedalid riputatati kaela kõigile.

"Eks see peagi nii vist olema," arvas ürituse korraldaja, ühtlasi ka staadioniehituse eestvedaja, abivallavanem ja Alasniidu külaseltsi esimees Erik Sandla.

"Esimene kuldmedal peab ikka tulema kodustaadionlt. Küll siis järgmised ka mujalt tulevad."

Ise ja toetustega

Mängu ja spordiväljakut hakati Tiskresse, Alasniidu külla Erik Sandla eestvedamisel ehitama kaks aastat tagasi. Maa, natuke rohkem kui kaks hektarit, saadi seitsmeks aastaks arendajalt rendile.

Erik Sandla: "Osa raha tuli vallalt, kirjutasime koos külarahvaga ka PRIAle projekte. Toetati"

Kui numbrites väljenduda, siis vald toetas väljaku ehitust 119 000, PRIA 276 000 krooniga.

Esimesel aastal said valmis jalgpalli- ja võrkpalliplats, siis korvpalliväljak ja lastele atraktsioonidega mänguväljakud, suurematele võimlemiskangid lõuatõmbamiseks. Sel aastal tehti ka ümbrus korda ja külvati muru.

Erik Sandla: "Palju tegime ja meisterdasime siin külarahvaga koos, nii öelda ühiskondlikus korras, vabast ajast ja tasuta."

Kaotajaid ei olnud

Võistlused kogusid aga tuure. Starti tulid vanemad, siis veel vanemad. Kiirused aina kasvasid. Kui kiiremad selgitatud, hakati mõõtu võtma võistkonniti. Erik Sandlale oli abiks võistluste korraldamisel lasteaiakasvataja Anna Sõõrd. Lisaks palju noori vabatahtlikke. Koos hakati selgitama, kes on võist-konniti küla kangemad võimle-misrõngas jooksjad, aga samuti võltskontsadel käijad ja viimaks lapsekandjad.

Nagu sellistel võistlustel ikka - kaotajaid ei olnud. Võitis hea tuju, tervist tõi sportimine värskes õhus, tähtis oli oma küla tunde süvenemine. Ja mis peamine - teadmine, et ühiselt, külaseltsiga koos võib suuri asju korda saata. Peab olema ainult tahtmist ja ettevõtlikust. Küll siis ka toetajaid ja abilisi leidub.

Ka ilm oli seekord Alasniidu külarahva poolel - oli mõnus pilvealuse päiksega ilm. Isegi kahtlejad - kas üks külaselts ikka suudab midagi ära teha -läksid koju heas tujus ja kindla veendumusega, et suudab küll.

 

Artikkel ilmus ajalehes Harju Elu, autor Ülo Russak, 03.09.2010.

Uudised

Täna, 2. mai südaööl avanesid PRIA elektroonilise kliendiportaali e-PRIA teenused pindalatoetuste ja maaelu arengukava loomatoetuste taotluste esitamiseks.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner Infokeskus bronn-vaike