Lisatud: 21. mai 2010

Viimati muudetud: 24. oktoober 2011

A A A
Prindi rss

Uudised

21Mai2010 Erametsaomanikud suurendavad puiduturgu läbi ühistegevuse

Neljapäeval Tallinnas toimunud rahvusvahelisel konverentsil „Puidu kasutuse suurendamine Eestis" jõuti järeldustele, et metsaomanike endi turustusorganisatsioon omab häid väljavaateid Eesti puiduturu suurendamiseks, võttes kasutusse rohkem pere- ja väikemetsaomanike seni kasutama metsi.

„Nii majanduslangus, kavandatav metsanduse arengukava, puidutööstuse ja energiasektori vajadused ning metsaomanike endi huvi majanduskoostööd edendada on loonud tingimused kasutada senisest enam puitu ning täiendav ressurss saab tulla ainult pere- ja väikemetsaomanike käest," ütles Ants Varblane, Eesti Erametsaliidu tegevjuht.

Konverentsil, kus arutati muu hulgas ka majanduskoostöö võimalusi naaberriikide metsaomanike organisatsioonidega  jäi kõlama mõte, et sarnaselt Soomes ja Rootsis levinud mudelitele, milles metsaomanike endi organisatsioonid on ühed suuremad puidu kokkuostjad ja turustajad, on ka Eestis suured võimalused senisest enam arendada üleriigilist metsaomanike ühistegevust.

„Eesti erametsaomanike struktuuris domineerivad väikemetsaomanikud, kellel reeglina puuduvad kindlad partnerid puiduturul. Kui neid teenindab metsaomanike endi turustusorganisatsioon, siis on nad hoopis altimad tegema puidumüügiotsuseid, „ ütles Varblane.

Eestis loodi eelmisel aastal metsaomanike endi puiduhanke ja -turustuse organisatsioon keskühistu Eramets, mille liikmed on 10 metsaühistut ja erametsaliit. KÜ peamine eesmärk pole kasumi teenimine oma liikmetele, vaid maksimaalselt kõrge puiduhinna maksmine metsaomanikele. Seda saavutatakse koostöös kohalike metsaühistutega, kelle abil luuakse suuremad müügimahud, mis tagab metsaomanikele paremad puidumüügitingimused.

Konverentsil tutvustasid Soome, Läti ja Leedu ning Eesti erametsanduse juhid oma riikide erametsaomanike majanduskoostöö praktikaid ja plaane. Soome on maailmas juhtiv riik erametsanduse ühistegevuse vallas. Soome erametsaomanikke ühendav Metsaliitto asepresident Juha Mäntylä ütles, et puidumahtude konsolideerimine on vajalik, et puiduturul tegutseda kasumlikult. Ta lisas ka, et Eesti eeliseks on hästi väljaarenenud puidutööstus regioonis, mis võimaldab nii kohalikku puidu väärtustamist kui ka eksporti.

Metsad katavad ligi poole Eesti pindalast. Vastavalt kehtivale metsanduse arengukavale on säästlik metsakasutuse maht 12,5 mln tihumeetrit aastas. Viimasel viiel aastal on raiemaht jäänud 5 ja 7 mln tihumeetri vahele, mis tähendab, et suudetakse kasutada umbes pool  säästvat arengut tagavast potentsiaalist.

Konverentsi sponsor on Euroopa Sotsiaalfond ning partner keskkonnaministeerium. Konverentsi viis läbi OÜ Kommunikatsioonigrupp.

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

Hinnakataloog struktuur kaart2

Põllumassiivide veebikaart

Arvamuse bänner bronn-vaike Infokeskus