Lisatud: 18. märts 2013

Viimati muudetud: 18. märts 2013

A A A
Prindi rss

Uudised

18Mar2013 EL põllumajandusministrid plaanivad kinnitada Euroopa Nõukogu seisukoha

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb täna ja homme Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil, kus plaanitakse jõuda ühise põllumajanduspoliitika nelja põhimääruse kinnitamiseni nõukogu poolt. 

Nõukogul on arutlusel eelnõud, mis puudutavad maaelu arengutoetusi, põllumajandustootjatele makstavaid otsetoetusi, ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja järelvalvet ning põllumajandustoodete ühist turukorraldust. Need neli määrust hakkavad reguleerima, kuidas kasutatakse kahte kolmandikku ühise põllumajanduspoliitika rahadest aastatel 2014–2020. Eesti puhul tähendab see enam kui miljardi euro kasutamist järgmise seitsme aasta jooksul.

“Sellel nõukogu istungil on tulemas kõige olulisemad vaidlused, kuid tõenäosus kokkuleppe saavutamiseks on olemas,” sõnas minister Seeder. “Eesti positsioon on väga selge – soovime jätkata senise pindalatoetuste süsteemiga ning paindlikkust rohestamise nõuetega. Samuti otsime lahendust, kuidas toetused jõuaksid eelkõige toitu tootvate põllumeesteni.”

Seederi sõnul on väga oluline, et Eesti saaks jätkata praegu kehtiva pindalatoetuste süsteemiga, sest see on läbipaistvam ja õiglasem. “Toetusõiguste süsteemile üleminek tähendaks märkimisväärseid kulusid ja bürokraatia kasvu – Eesti on sellele kindlalt vastu,” selgitas põllumajandusminister.

Eesti taotleb paindlikkust ka nö rohestamise osas, mille peamine puudus on kohustus jätta kuni 7% põllumaad kasutusest välja. “Rohestamise puhul tuleb arvestada riikide üldist looduslikku tausta. Kui Lääne-Euroopas on rohestamise nõue selgelt vajalik, siis Eesti põllumaad on siiani ääristatud metsade, märgalade ja looduslike rohumaadega,” rääkis Seeder.

Kuna riikliku täiendava toetuse võimalust uuel perioodil enam ei ole, soovib Eesti võimalust tasandada otsemaksetes tekkiv ajutine langus maaelu vahenditest. “Ülemkogul saavutatud eelarvekokkuleppes just selleks Eestile 50 miljonit eurot lisaraha eraldatigi ja sellest osa soovime me kasutada otsetoetuste vähenemise kompenseerimiseks,” selgitas Seeder.

Kui põllumajandusministritel õnnestub kokkuleppele jõuda ning ühine seisukoht kinnitada, siis järgnevad läbirääkimised Euroopa Parlamendi ja Nõukogu vahel. Läbirääkimisi veab Euroopa Nõukogu poolt eesistujariik Iirimaa. Alles seejärel, kui ühisele seisukohale on jõudnud nii Parlament kui Nõukogu, läheb kogu reformipakett lõplikule hääletusele mõlemas institutsioonis. “Me tahame reformipaketi vastu võtta enne suvepuhkusi,” ütles Seeder.

 

 

Uudised

15. maiks tuli mesinikel teatada PRIA-le põllumajandusloomade registri jaoks mesilasperede arvud ja seakasvatajatel enda peetavate sigade arvud 1. mai 2018 seisuga.

Kõik uudised »

avatud taotlusvoorud

Leader-meetme raames antav projektitoetus (MAK 2014-2020 meede 19.2, 19.3)

Piima- ja piimatoodete sektori tootmise kavandamise kokkulepped

Koolikava toetus

Teravilja sekkumiskokkuost

Piimatoodete sekkumiskokkuost 2018

Lõssipulbri müük sekkumisvarudest 2018

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus (MAK 2014-2020 meede 8.6) 2018 IV voor

Loomade heaolu toetus (MAK 2014-2020 meede 14.1) 2018

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.6) 2018

Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine (EMKF meede 3.3 projektitoetus) 2016-2019

Algatusrühma koostöötegevused (EMKF meede 3.4) 2016-2019

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtete energia- ja ressursiauditi tegemise toetus (EMKF meede 4.4.3) 2018

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahend

Pindalatoetused 2018 ÜLDINFO

Väikepõllumajandustootja toetus 2018

Noore põllumajandustootja toetus 2018

Puu- ja köögiviljade kasvatamise otsetoetus 2018

Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus 2018

Piirkondlik mullakaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.3) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Keskkonnasõbraliku aianduse toetus puuvilja- ja marjakasvatuse ning sellega seotud tegevuste elluviimise eest (MAK 2014-2020 meede 10.1.4) 2018

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.5) 2018

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.7) 2018

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse taotlemine (MAK 2014-2020 meede 12.1) 2018

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus 2018

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.1) 2018

Piirkondlik veekaitse toetus (MAK 2014-2020 meede 10.1.2) 2018

Erakorraline toetus talivilja kasvatajatele 2018

Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (MAK 2014-2020 meede 16.4) 2018

Liitu infokirja listiga

struktuur Hinnakataloog kaart2

Põllumassiivide veebikaart

bronn-vaike Infokeskus Arvamuse bänner